tag:blogger.com,1999:blog-9563668973707347642024-02-07T13:10:01.603+02:00Parandamatu OptimistUnknownnoreply@blogger.comBlogger11125tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-25472294691847087752017-07-12T21:47:00.002+03:002017-07-12T21:47:46.856+03:00Ossamumeie, ma olen tagasi.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWBHRed42LlFUEjvPcGUn6kbIQtbmtpMCrRWdF22rpyObueiePqKvcn3a2S8T461l_2WD1a6MHr2vfLw5_h6xevhGN9QRt2HKOO4fdVl64l_dFG9m_KR8LT-_MRd001LQxFH_ma6XTFlA/s1600/Untitled-2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="220" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhWBHRed42LlFUEjvPcGUn6kbIQtbmtpMCrRWdF22rpyObueiePqKvcn3a2S8T461l_2WD1a6MHr2vfLw5_h6xevhGN9QRt2HKOO4fdVl64l_dFG9m_KR8LT-_MRd001LQxFH_ma6XTFlA/s320/Untitled-2.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
Kus on alles aega mööda läinud. Püha müristus. Eks ma panin seal eelmise aasta lõpus parasjagu korralikult lohet ka ja jätsin üksjagu postitusi tegemata, aga mis Sa teed, kui lõunamaised kombed külge hakkavad. Rumeenia sai selleks hooajaks otsa, mis oli tingitud sellest, et kohe aasta alguses hakkas üks kollase lume pall veerema, aeglustumise märki näitamata põrutas ta meie ilusasse suvesse ka sisse. Nüüd suurte soojadega leidis ta siiski lõpu.<br />
<br />
Mis siis uut... hmm... ostsin uue paari muste sokke. Üle pika aja mõtlesin enda peale pisut laristada. Ja teate sokke läheb ikka alati vaja. Nende eelmistega läks juba keeruliseks, olid teised juba korralikult lõhki ning ei jõudnud enam aukude seest jalga musta markeriga ära värvida.<br />
<br />
Aga veel. Kooli üritan saada, õppima TLÜ-sse kas siis Ristmeediat filmis ja televisioonis või Reklaami ja imagoloogiat. Kõik katsed edukalt läbitud ja isegi vestlustel läks nõnda hästi, et keelati teise eriala peale mõtlemine üldse ära. Kui see ristmeedia värgi eest 2000 semestris välja ei peaks käima oleks valiku tegemine isegi täitsa kerge. Aga näedsa, lood pisut kehvemad.<br />
<br />
Ristmeedia tarbeks oli tarvis meisterdada audiovisuaalsete vahenditega enesetutvustus (aka Video CV). Käisime, siis Karlaga ühel päeval tema pruta töökoha ümbruses (ta lihtsalt ei saa sellest tüdrukust eemal olla.. suht gei, aga whatevs) ja filmisime mind rumalusi tegemas. Ja siis ühel teisel päeval istusime Lehiste tänava noortekeskuse nurgas ja filmisime jälle mind rumalusi tegemas. Päris tuus oli.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/E2erakvd0vU/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/E2erakvd0vU?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<br />
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
See tagas mulle siis pääsu kirjaliku loovülesande vooru, kus tuli kirjutada 400-500 sõnaline lühijutt, inglise keeles, milles pidi olema selge algus, keskosa ja lõpp. Samuti pidid seal olema vähemalt kaks tegelast - hea ja paha ning mingi eesmärk/raskus/ülesanne, mis loo lõpuks saab lahendatud. Kirjatükk pidi kõigil algama järgneva lausega: "Susan despaired for
she had not expected all the camels to die overnight". See sai ka päris tuus.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="center" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
A story about camels.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Susan despaired for
she had not expected all the camels to die overnight, it wasn’t
even the first time something like this had happened to her. „I
need to switch professions” she thought. The last she heard from
Ed, was an abrubtly ended call, where he asked her to bring a pack of
camels to a known russian criminals house in the country-side of
Novgorod. „He is killing me!” and the call was cut off.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
And now here she
is, smack-dab in the middle of Russia during one of the most freezing
winters of recent history sitting on the hump of a dead camel looking
back at the choices she took that got her here. She wished Ed had
been there with her. It was all his fault after all. Getting mixed up
with a russian mobster.
That stupid bastard.
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Transporting those
animals to this very scary and powerful figure was the only way of
freeing her man and she blew it. Just a days walk from the
destination, nothing else to do now but see if that Sergei guy will
give her another chance.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Packing the booze
and cigarettes on those beasts of burden was a good idea she thought,
especially now. You can always exchange this stuff for a service you
need in Russia. She filled her sack with the goods and headed on up
the road.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
Hungry, tired,
frozen to the bone and a bit tipsy from the Afghani booze she drank
to keep some heat in her body, Susan collapsed at the gates of the
mansion, with nothing but a bag full of cigarettes and the moonshine
she got from the smugglers near Kabul.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
„Where are my
camels!?” she heard a deep voice yell, as her tired body was
carried by the gatekeeper to the sofa in the main hall of the
mansion. „Dead” was all she could say just before noticing Ed
walk down the stairs.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
„What on earth
took you so long, dear?” he asked, and took the bag she was
carrying from her, grabbing a pack of cigarettes from the inside.
„’Kent’? We asked for ’Camels’, a pack of ’Camels’.
It’ll have to do I guess.”</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
„Cigarettes?! You
mean to say, that I’ve traveled 2000 miles and left a trail of dead
camels when all you wanted was cigarettes?!? But what about him
killing you?”</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
„Ah, yes. You see,
we were playing a splendid game of ’Risk’, and he had just wiped
out the last of my artillery-men”</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
„Ed!”</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
„Oh stop being so
melodramatic, woman, and come, Sergei has prepared some borsch for
us.”</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
„I do feel
famished”.</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
<br />
</div>
<div align="center" style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm;">
The
End</div>
<br />
<br />
<br />
Pole tänu väärt. Järgmise korrani.<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-45723198856207789222016-10-18T19:54:00.000+03:002016-10-18T20:03:00.123+03:00Jesus kiidab heaks.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdGTwLsFXvybrT-3ILxNqQ6iMhw2wOKUYY0H54Ap1NxIPJCc7AiRldOGULLuX-Cq8u0q4n0su71iZ5SGovDZBjh9p4egzYYN3hXvIqcOtcKO_lW2JKGbqq72KamT3Hdghd9J4U2Uvr1_E/s1600/WP_20161005_22_40_48_Pro.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdGTwLsFXvybrT-3ILxNqQ6iMhw2wOKUYY0H54Ap1NxIPJCc7AiRldOGULLuX-Cq8u0q4n0su71iZ5SGovDZBjh9p4egzYYN3hXvIqcOtcKO_lW2JKGbqq72KamT3Hdghd9J4U2Uvr1_E/s320/WP_20161005_22_40_48_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Oli pikem, kui arvasin.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Jap. Kohtasin J-man'i. Räägin temast allpool.<br />
<br />
<br />
Kus ma eelmine kord nüüd pooleli jäingi, ahjaa, täpselt keset pingekerimist. Nüüdseks juba pea kuu (mida hekki?! juba terve kuu?!) tagasi tegime algust keelekursustega. Itaallannad aitavad kohalikel aru saada, mida täpsemalt Peter Griffin <a href="https://www.youtube.com/watch?v=-34zQJbG-VQ" target="_blank">selle itaallasest lihunikuga</a> lõpuks ikkagi rääkis. Johnny (too prantsuse piltnik) ja Lau-lau (too prantsuse tšikk) avardavad noorte rumeenlaste meeli Le Roppuste ja erinevate juustusortidega, mida kodused neile pidevalt kilode viisi saadavad. Köögiõhul on lausa juba juustumaitse küljes. Meie, Karolina ning teie kõige armsam Hendrik, õpetame neile inglise keelt, sest mida nad selle eesti keelega ikka peale hakkavad. Seda viimast olen ma terve elu seletanud rääkida ja vaadake kuhu ma sellega nüüd jõudnud olen. Rumeeniasse. Ja siin räägin ikkagi inglise keelt.<br />
<br />
Niisiis, inglise keel. Need head lugejad, kes ärkasid justament täna üles koomast, millesse neil nõukogude ajal mõnel kurval ja loodetavasti koomilisel moel õnnestus langeda - laske sellel punastes pidžaamades Allan Noormetsal oma mälu värskendada:<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/fyMJSXpaTwQ/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/fyMJSXpaTwQ?feature=player_embedded" width="320"></iframe></div>
<br />
<br />
<br />
Püüdke kogu ülejäänud etenduse vaatamisest hoiduda, kuni mu.. või tegelt vahet pole, ma ootan.<br />
<br />
Tere tulemast tagasi. Nõndaviisi, inglise keel. Jah, kuna on sellest noortele rumeenikutele rohkem kasu, kui meie ragisevatest rongiratastest, otsustasime Karo'ga siin käima lükata inglise keele kursuse, tehes sellega endale ka üksjagu korraliku karuteene. Nimelt, soovib itaalia keelt õppida 7 noort, prantsuse keelt 3, aga meie kõige esimesse tundi tuli 35 teotahtelist marakratti. Esimene tund, oma ootamatult rohke osalejate hulgaga möödus täielikus kaoses, mille käigus suutis Karo siiski läbi viia paar mängu, läbi mille leidsime osalejatega kontakti ja näitasime, mida neil järgnevatel kuudel oodata on. Mängud olid sellised, hipi-tüüpi tobedused ("Simon Says" ja "tee üks liigutus mida teised järgi peavad tegema-mäng"), mis lastele hästi peale lähevad. Faking äge oli. Vähemalt pooled õpilastest ei saanud mitte mõhkugi, võib lausa väita, et mitte tölpatki aru, mis parasjagu toimumas oli, aga kõik naersid. Ja just naer, kui kunagi raha maapealt kaduma peaks, on parim kink mida kellelegi anda. Tõsilugu.<br />
<br />
Poolteist tundi sellise suure ja kõikuva keeletasemega pundiga oli siiski liialt lühike ning pidasime parimaks seltskond pooleks lüüa ning kobad kõrvale lükata, et me liiga palju pingutama ei peaks. Aga, mäletate, mis ma rääkisin karuteenest? Kobadepundiga tegeleme esmaspäeviti, mitte nii kobadega neljapäeviti. Kohustused. Õudne.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj75M9AkbSuXQ2Sld2amYWDFDjBpnbZtOMnC2QlcSIL6aVEWKQTD-leXSQDDk2ASwF8DY-SKR6ho0M14ERUtNFVNI1PfH6BO2tkia5vCkUjWhkMN-GF9Wptxx5AtAtT2R57ACD4_B8eAL4/s1600/14425522_1787499721468384_8618777622864326794_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj75M9AkbSuXQ2Sld2amYWDFDjBpnbZtOMnC2QlcSIL6aVEWKQTD-leXSQDDk2ASwF8DY-SKR6ho0M14ERUtNFVNI1PfH6BO2tkia5vCkUjWhkMN-GF9Wptxx5AtAtT2R57ACD4_B8eAL4/s320/14425522_1787499721468384_8618777622864326794_o.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Karo on too teine eestlase näoga isik pildil.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Lükkasime siis asja nõnda käima, et esmaspäeviti hakkab käima seltskond, kellel on rohkem raskusi tolle keele mõistmisega. Omades teatavat kogemust lasteaialapsemeelsete (#aitähkaitsevägi #maloodanetseeonsõna #kasmateensedatrellidevärkiõigesti?) õpetamisel, lootsin sellega hakkama saada. Kuna Karo'l oli vaja minna Bucharesti tina panema - On Arrival Training, pidin omale kellegi appi võtma. Palusin selleks Tizianat, see pisike itaallanna. Eelkõige sellepärast, et ta on nii pisike ja kui asi hapuks peaks minema, "Maisilaste" stiilis, kuulavad need tegelased ehk endasuuruse sõna rohkem, kuid oli üks põhjus veel. Tiziana oskab mõistab kohalikke, mingil veidral põhjusel õppis ta oma kodumaal rumeenia keelt ja kirjandust ning oskas mul tõlketöös abiks olla. Poolteist tundi, jällegi liiga lühike aeg, kuna planeerisin kehvasti - jättes arvestamata tõlkimsele reaalselt kuluvat aega ja noorte tagasihoidlikkust ühe karvase põhjamaise onuga suhtlemisel. Aga, jällegi oli tore ja tõenäoliselt kuna lubasin, et ka Karo nendega edaspidi tegeleb, on nad iga nädal tagasi tulnud. Enamus vähemalt.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpr6iKsKhTk9B-kD7PKW8TvwygKHnHOiXVMqTDAMZnGzX-0m2G8cnyeaQHMc_mYq1iTBeZnrKRuDtWm_f5cKuimv2iZHlJ4EkyrGUR3-fvLy5lSrIPh9x84b_jGkThgdM1QZJNfel3abw/s1600/14522484_1239774799407547_809104840_o.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpr6iKsKhTk9B-kD7PKW8TvwygKHnHOiXVMqTDAMZnGzX-0m2G8cnyeaQHMc_mYq1iTBeZnrKRuDtWm_f5cKuimv2iZHlJ4EkyrGUR3-fvLy5lSrIPh9x84b_jGkThgdM1QZJNfel3abw/s320/14522484_1239774799407547_809104840_o.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nad võivad paista toredad, kuid tegelikkuses on nad väga toredad.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Neljapäevase pundiga on sellevõrra lihtsam, et nad saavad aru, mida ma neile jahun ning ka mina saan neist aru. Ja see on tore. Tore, sest ma saan nendega juttu ajada ja kohaliku elu kohta uurida. Nonde vanus jääb 11-15 aasta ümbrusesse ja võttes arvesse, et minu vaimne areng jäi kusagil seal vahemikus toppama, sobime idekalt kokku.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-K8L4RWcueam6nVkUcIecYTO3jXfFsoNynftnhXKKBd1mNEQr5q_ERftXnz_WaOTlEItIQ4k6ZuAam5kQwBb2248Uyjh7uI_AXa4Ny261Pie8IQSan2renIW2tnWfSU_-dvdnuQeISlA/s1600/sans+titre-7155.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-K8L4RWcueam6nVkUcIecYTO3jXfFsoNynftnhXKKBd1mNEQr5q_ERftXnz_WaOTlEItIQ4k6ZuAam5kQwBb2248Uyjh7uI_AXa4Ny261Pie8IQSan2renIW2tnWfSU_-dvdnuQeISlA/s320/sans+titre-7155.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kari 13-aastaseid</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Tuleb välja, et mul on isegi midagi neid, teismelisi huvitavat rääkida. Sighisoara on pisike koht, suuremad linnad (sähukesed kus H&M olemas) vähemalt pooleteisetunnise sõidu kaugusel, siin pole väga palju mida näha. Vähesed on riigist väljas käinud ja sama vähe neidki, kes mõnes Rumeenia 'päris linnas' käinud. Minul seevastu on olnud võimalus korra Kölnis käia ja tiba rohkem paadiga seal Väga Põhja-Tallinnas ja läbi selle väikese elukogemuse ning tehtud vigade (Helsingis rohkem kui korra käia, sest soomlased) saand anda vähe usku ja julgust neile üle küngaste mägede poole ja mine Sa tea, ehk isegi nende taha vaadata.<br />
<br />
Hah! Nali! Tegelt me koolitame neist isiklikku ninja-armeed. <br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiweHlsBLRgNPOwDC9kq2yTUSjq1dTWkO11EhCpbgWrKNWJIByVFxYVEZhWPwA8y6_6GBRj-pJPdCDNsgh6JxTNfKWWBlAflsa1MpzsWMLBp5l7E6JWt1aB_58AGflGUHEYG6EdHs0Jfho/s1600/ninjad.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="99" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiweHlsBLRgNPOwDC9kq2yTUSjq1dTWkO11EhCpbgWrKNWJIByVFxYVEZhWPwA8y6_6GBRj-pJPdCDNsgh6JxTNfKWWBlAflsa1MpzsWMLBp5l7E6JWt1aB_58AGflGUHEYG6EdHs0Jfho/s320/ninjad.png" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Läbi lusti ja lillepeo, Hippie-style.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
"Aga Hendrik" küsib Karla "Mida sa seal ülejäänud 5 päeva siis teed?"<br />
<br />
Tead, Sa jalustrabavalt nägus kelm, järgnevat:<br />
<br />
Vaatan segadusse ajavaid pilte baari seintel.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipRPCC8V83LGDkq7Gj86L-QbgB6R_ime3TP_Ah7namwjMzeD5n1A6Ux4LS_SjXNYyzwM0LLAp3QT0BkxzsRkGxk6fK1dvn8TArmmMNdlpLdm8rJNax2ZRBI2gpk6bHehnWCVddmAeffqo/s1600/WP_20160929_19_30_00_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipRPCC8V83LGDkq7Gj86L-QbgB6R_ime3TP_Ah7namwjMzeD5n1A6Ux4LS_SjXNYyzwM0LLAp3QT0BkxzsRkGxk6fK1dvn8TArmmMNdlpLdm8rJNax2ZRBI2gpk6bHehnWCVddmAeffqo/s320/WP_20160929_19_30_00_Rich.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">#topeltjuga</td></tr>
</tbody></table>
Senimaani olin arvamusel, et ainult poistel sähuke mure kipub tekkima.<br />
<br />
Satun oma kangelastega avalikes kempsudes kokku <br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2LB1npR9StDcLaq1TUetHGxnpkDsi_kPhmR2rqFeEw24ICbprR6fqg06Nj96qnMX2c-L9jgAq-F2NyRypezcw72ccUIAGPSjyPu9hUj9hpxgs_XuWyZOGblG0zS78F2St6XsFInn0fIY/s1600/WP_20160930_17_04_01_Pro.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2LB1npR9StDcLaq1TUetHGxnpkDsi_kPhmR2rqFeEw24ICbprR6fqg06Nj96qnMX2c-L9jgAq-F2NyRypezcw72ccUIAGPSjyPu9hUj9hpxgs_XuWyZOGblG0zS78F2St6XsFInn0fIY/s320/WP_20160930_17_04_01_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mu särk avaldas talle muljet</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Ta suunas mind väikeste poiste kakalani.<br />
<br />
<br />
<br />
Joon õlut suurtest anumatest:<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBevNxWNciQwk5DkBg3uNVo5Yz39YbBEOZOZyORiiFulFL6XP-EbptXMALzt_Q0S_GIgp-LBeh5UZkaHfEmMU_IQxp6PXmIVWEhRtBzRhKTLmbV1_OFWz5iuF4s0MQMa1GyV6xOG1T8IE/s1600/WP_20160930_21_34_10_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBevNxWNciQwk5DkBg3uNVo5Yz39YbBEOZOZyORiiFulFL6XP-EbptXMALzt_Q0S_GIgp-LBeh5UZkaHfEmMU_IQxp6PXmIVWEhRtBzRhKTLmbV1_OFWz5iuF4s0MQMa1GyV6xOG1T8IE/s320/WP_20160930_21_34_10_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">4 Eurot</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Käin karaoke-tantsulkaõhtutel<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoDf9He8MS8zjzxDGdsjVXQXPuJHnnRRGtGgOK0FvTjI3N7XM8KUIzY-EJwyWRaDeUNwSkeV1xlN5eQ2AuGoc9fcLzJ6EXRUIz0HfEpWW674jvs6PybG9loL59z8kLh2H4JuMNgYqswlQ/s1600/WP_20161016_00_02_38_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoDf9He8MS8zjzxDGdsjVXQXPuJHnnRRGtGgOK0FvTjI3N7XM8KUIzY-EJwyWRaDeUNwSkeV1xlN5eQ2AuGoc9fcLzJ6EXRUIz0HfEpWW674jvs6PybG9loL59z8kLh2H4JuMNgYqswlQ/s320/WP_20161016_00_02_38_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nagu kannu kõrtsus oleks</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Naudin kunsti.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipw-RENbzko8N4081Hcj3xFqPiXJyKLz378dqBXb8di1aam-aeDV4rh2o6Gy9s4x-TQsoO26oyM7G3ClZH4M0Q86wWvDGJSW8suPXngwadwXnqezfuqgRoQXAcsiHZNDkwKKwmrThWw_s/s1600/WP_20161013_19_17_32_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipw-RENbzko8N4081Hcj3xFqPiXJyKLz378dqBXb8di1aam-aeDV4rh2o6Gy9s4x-TQsoO26oyM7G3ClZH4M0Q86wWvDGJSW8suPXngwadwXnqezfuqgRoQXAcsiHZNDkwKKwmrThWw_s/s320/WP_20161013_19_17_32_Rich.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Yoko, sõpradega.</td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOC5nICWqLyI5tvfdL7XW07DJQMjHeLf0pIoMe9QPlHuA9VtWHU7eYUcwnw5ayMslzkcZiSWGqMp07hAftp_Cjunxi6uaPGA6dqsZtJaNR__x7-jesw5XfqXmwgTMYsWlaCnubGYXknuQ/s1600/WP_20161013_19_18_05_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOC5nICWqLyI5tvfdL7XW07DJQMjHeLf0pIoMe9QPlHuA9VtWHU7eYUcwnw5ayMslzkcZiSWGqMp07hAftp_Cjunxi6uaPGA6dqsZtJaNR__x7-jesw5XfqXmwgTMYsWlaCnubGYXknuQ/s320/WP_20161013_19_18_05_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Bremeni linna moosekandid, pärast pikka pidu</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Aktsepteerin fakti, et tädimahviaga ühe katuse all elan.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijsvCE2uwyLE4A9oOJTCtkLlUWm_qpP6xon9J4OGMXHNp749Bda7XSbTDyaZZe8ES4ZhRac0qlmOF6qSdrEmiGuyDZhsGzEXQu4eVdqZVrAAcr9wXbJsmc7canr6-iRnFTpGzihSHO134/s1600/WP_20161013_20_36_20_Rich+%25282%2529.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijsvCE2uwyLE4A9oOJTCtkLlUWm_qpP6xon9J4OGMXHNp749Bda7XSbTDyaZZe8ES4ZhRac0qlmOF6qSdrEmiGuyDZhsGzEXQu4eVdqZVrAAcr9wXbJsmc7canr6-iRnFTpGzihSHO134/s320/WP_20161013_20_36_20_Rich+%25282%2529.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hirmus, kas pole?</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Ajaa. Hängin J.C-ga.<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdGTwLsFXvybrT-3ILxNqQ6iMhw2wOKUYY0H54Ap1NxIPJCc7AiRldOGULLuX-Cq8u0q4n0su71iZ5SGovDZBjh9p4egzYYN3hXvIqcOtcKO_lW2JKGbqq72KamT3Hdghd9J4U2Uvr1_E/s1600/WP_20161005_22_40_48_Pro.jpg"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdGTwLsFXvybrT-3ILxNqQ6iMhw2wOKUYY0H54Ap1NxIPJCc7AiRldOGULLuX-Cq8u0q4n0su71iZ5SGovDZBjh9p4egzYYN3hXvIqcOtcKO_lW2JKGbqq72KamT3Hdghd9J4U2Uvr1_E/s320/WP_20161005_22_40_48_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mäletad küll, see tüüp sealt ülevalt.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Tänaseks küll. Meie Päästjast siis, kui <i>laiscus contides</i>'est võitu saan.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-78381686243793334182016-09-28T18:09:00.001+03:002016-09-28T18:09:48.717+03:00Lull Bukarestis, kuidas Tartumaal käisin ja tagasi ROM-lasse jõudes kohe keeli hakkasin õpetama.Oi, tere! Pole ammu kirjutanud. Aeg, tead, see kipub ikka ruttu minema. Alles see oli, kui ma rõõmsalt uhkeldasin oma seiklustest On-Arrival Training-üritusel ja nüüd on pea neli nädalat möödunud. Mis siis vahepeal toimunud on?<br />
<br />
Alustuseks, kasvatasin habeme. No mitte nii väga just ei kasvatanud, pigem lihtsalt ei ajanud seda maha, kuna siin väljamaal olles pole ühtegi inimest kelle jaoks tunnen vajadust hea välja näha, siis lasin karvadel näos vohada ja universumi tasakaalu säilitamiseks leidsin muid kohti mida raseerida ^^. Kaenla alused, sa nurjatu mõtlemisega lugeja. Kuigi jah, ka sealt, aga too on juba pikem traditsioon. Okei. Lähme edasi.<br />
<br />
Niisiis, hoolimata veidralt karvastest aladest kehal, mis võiks nagu olla märgiks ka võimalikkusest uhkele habemele, minu ilus näolapp just kõige edukamalt endale katet ei kasvata. Selline, tiba hõre või nii. Aga pole hullu, sest sõber raseerija tuleb alati sellistest olukordades appi.<br />
<br />
Minu puberteetlikult mehise habeme alt ilmus välja, jällegi, jalustrabavalt ilus, kuid siiski beebi-nägu. Mulle sobib ainult kolmepäevane, tuleb välja. <br />
<br />
<br />
<br />
<h3>
EESTI!</h3>
<h3>
<br /></h3>
Käisin korra koitsas ära. Küll oli vahva. Nägin kõiki kallisid ja Pilovskit. Tartumaal käisin ka ja sõin seal Maarikaid/Vaasikaid - mingeid maasika ja vaarika ristsugutisi. Oli tore. <br />
<br />
<br />
<h3>
Lull Bukarestis</h3>
Läheme korraks tagasi minu OAT päevadesse.<br />
Bukarest. Pisike Pariis nagu teda Aasias
tuntakse. Ilus koht, mida kahjuks liiga vähe uurida sain. Euroopa
suuruselt kuues linn, milles elab pea 2,5 miljonit inimest. Tallinnaga
võrreldes 60 rohkem ruutkilomeetrit mida avastada. Sellest hoolimata
olin terve seal veedetud nädala põhimõtteliselt kahes kohas - Hotellis
või hotelli lähedal pargis (õlut joomas, mitte grünet nautimas. Ega ma
miskine hipi pole, et murulapil pelgalt persetades elust rõõmu suudan
tunda). Kella neljani kibeda rahamaitseta kesvamärjukest nautides väga
palju asjalikemaid rännakuid järgneval päeval ette võtta ju ei suuda.
Kuid siiski, sunniti meid koolituse raames ka linna, "City Rally't"
tegema.<br />
<br />
<h4>
City Rally</h4>
<br />
Kui teatriõhtu välja jätta, oli see minu
jaoks nädala lemmar üritus. Grupil tuli neljaks jaguneda, mis tähendas
seda, et kõik need põhjendamatult aktiivsed inimesed (ja üks kelm, kes
teadis kus pundis ta kõige vähem ise tegema peab), moodustasid
kibekirelt omavahel kolm tiimi ning kuus allesjäänud meest leidsid olude
sunnil end üksteise seltsis. Mina, Jean (aka Johnny), Tunahan ning kaks erakordselt vahvat tüüpi Ungarist - David ja
Andras. Meeskond missugune. Seejärel anti meile kätte ülesanded, mille
täitmise kohta järgmisel päeval kiire presentatsioon teha tuli.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiD31hQv2zvBLHKtYa2XeZlv3Yj4pyeS9Z354Jj-wqKZ9KeaVSJKVObBrUcVKKf2b2cZlWOSqulQSgciQI-JqIiL7m0LDyQetcVXcth2qtG1Tz7IjK-fXATnl-qcrXsVaKU5kOSfgTcp4/s1600/wp_ss_20160825_0001+%25282%2529.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiD31hQv2zvBLHKtYa2XeZlv3Yj4pyeS9Z354Jj-wqKZ9KeaVSJKVObBrUcVKKf2b2cZlWOSqulQSgciQI-JqIiL7m0LDyQetcVXcth2qtG1Tz7IjK-fXATnl-qcrXsVaKU5kOSfgTcp4/s320/wp_ss_20160825_0001+%25282%2529.png" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Dear dear, volunteers volunteers</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Vahi krutskeid. Olid kohalikus keeles need
paberile kandnud. Kuid polnud neist vastast tänapäeva tehnoloogiale,
mis meid peaaegu veatult päästis. See neljanda punkti 'karu' osa jäi
ungarlastele alguses segaseks, aga saime ka tollest jagu.<br />
<u><br /></u>
<u>Punkt 1 - Nimekiri sel nädalal Bukarestis toimuvatest kultuuriüritustest</u><br />
<br />
Võtsime
endale kohe alguses selge sihi kuidas asju teha, eesmärgiga võimalikult
ruttu õlut jooma saada ja seetõttu plaanisime kohe esimese ülesande
Google jaoks jätta. Kuid siis leidsime viisi see käigupealt lahendada -
pildista kõiki postereid ja lükka need hiljem powerpointi.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgah5f8iNvF9gGGdVFEneJR3C_ZdZpjlJHTYmM4wXdOMjNyyrN7czz08ecGY8ws_oDtcLkIArGvzQM4D9b9Y2Eh_3puZEijBWTIwfTie6YgbeqXexSIiTHiQrPFuMAvwgWdkiyRyF0ChYM/s1600/WP_20160825_17_52_31_Rich.jpg"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgah5f8iNvF9gGGdVFEneJR3C_ZdZpjlJHTYmM4wXdOMjNyyrN7czz08ecGY8ws_oDtcLkIArGvzQM4D9b9Y2Eh_3puZEijBWTIwfTie6YgbeqXexSIiTHiQrPFuMAvwgWdkiyRyF0ChYM/s320/WP_20160825_17_52_31_Rich.jpg" width="179" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Festival @ Uranus. Kek.</td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<u>Punkt 2 - Uurige 6 kohaliku käest, mida nad nädalavahetuseti teevad</u><br />
<br />
Kui
on üks asi mida ma ei salli, siis see on see, kui mõni teismeliste
fantaasiafilm kasutab AcDc loomingut lambikate vahestseenide
taustamuusikana. Ime kala, Percy Jacksoni välgufilm. Aga, olles palju
laiahaardelisema sallimatusega, pean tunnistama, et mind hirmsal kombel
häirib ka, kui võõrad inimesed lambist mind avalikus kohas tülitama
kipuvad. LHV tüübid, Starmani tüübid ning kõik muud säärased kaabakad,
kes ei lase seda minu jaoks niigi piinarikast ettevõtmist, mida poes
käimine endast kujutab, mul rahus üle elada. Ja siis kui nad ei tule
mind tülitama jään mõtlema, et mis nüüd, kas mina ei kõlbagi neile. Kuhu
ma nüüd sellega jõuda.. Jah, õigus. Selle eelneva pärast ei ole mul ka
suurt tahtmist ise võõraid tülitama minna. Õnneks oli ungarlastel kodust kaasa võetud sületäis pohhuid ja David võttis ohjad enda kätte. David rääkis ja mina tegin nendest
vestlustest pilti, et neid pärast esitluses tõendusmaterjalidena ning ka
eesteetilist väärtust lisavate disainielementidena kasutada saaks.<br />
<br />
Peab
mainima, et kõik, kellega juttu tegime, olid väga sõbralikud ning
valmis meid keerulise ülesandega abistama. Ja mõistsid ka täitsa hästi
inglise keelt seletada. Aga nende vastused meie küsimusele olid
vastuvõetamatult igavad ning peale pikka ja läbimõeldud kaalutlemist,
mis võttis aega mitte rohkem kui 4 sekundit, otsustasime nende vastused
järeltöötluses pisut huvitavamaks teha.<br />
<br />
Valik pilte kohalikest inimestest.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbhXy6R3bQK-OkkPZ19EOD5MBrza2nNh3OXtUrE7QEKqARDy24qAEiVOZHHlzld-anz-EgqEm9cjIUOxv2krxq8O5CyNsQZzdzs7KOS00xCjihyfcIMgGaD0aJkUjue0V4hvVI-L6p8es/s1600/WP_20160825_15_46_08_Rich.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbhXy6R3bQK-OkkPZ19EOD5MBrza2nNh3OXtUrE7QEKqARDy24qAEiVOZHHlzld-anz-EgqEm9cjIUOxv2krxq8O5CyNsQZzdzs7KOS00xCjihyfcIMgGaD0aJkUjue0V4hvVI-L6p8es/s320/WP_20160825_15_46_08_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">David kohalikega</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBDjNbTxMBqsOjIXvmUHbEPWkVqSMmDhtKVmVriidPbRQ1Xg-_jK75TGzNFp0aREypfPwAL3p8WIbriqyio36tOjtW-qxD78PMIx9QX-PgI7L4m0biXEGN4olPEoKs5dFMJf4mT2y_muI/s1600/WP_20160825_15_19_29_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBDjNbTxMBqsOjIXvmUHbEPWkVqSMmDhtKVmVriidPbRQ1Xg-_jK75TGzNFp0aREypfPwAL3p8WIbriqyio36tOjtW-qxD78PMIx9QX-PgI7L4m0biXEGN4olPEoKs5dFMJf4mT2y_muI/s320/WP_20160825_15_19_29_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">David kohalikuga</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Tegelt neid pilte on veel, aga tegin enamuse ungarlaste kaameraga ja miskisel huvitaval põhjusel ta pole viitsinud neid mulle saata.<br />
<br />
<u>Punkt 3 - Mis on Bukaresti aasta üritus?</u><br />
<br />
<br />EVS On-Arrival Training August 2016<br />
<br />
(oleks see võistlus olnud, toonuks see vastus meile võidu)<br />
<br />
<u>Punkt 4 - Leidke Bukaresti rahvusteater ja tehke selle ees pilti. Uurige välja kelle nime see kannab.</u><br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqHK506SiiuvG3u4B0VAktpQeE1Z8n0leF7wCCN7RQJdE1pj1yIWuttXtQ0VWlfGN3YFG3XT6nMf4phKzzI7MpxuASOhD35xS-4VzDJ-K_tr71sEmVVKMr_jnVX8oDGW9GCdxprzHmVqg/s1600/BNT.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqHK506SiiuvG3u4B0VAktpQeE1Z8n0leF7wCCN7RQJdE1pj1yIWuttXtQ0VWlfGN3YFG3XT6nMf4phKzzI7MpxuASOhD35xS-4VzDJ-K_tr71sEmVVKMr_jnVX8oDGW9GCdxprzHmVqg/s320/BNT.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Selline ta siis on. Täitsa suur teine.</td></tr>
</tbody></table>
<br />Seal ees, päikesepaistelisel ilmal, lükkasime turistikäigu sisse ja tegime hästi palju pilte. Esiteks hoone, väärib ju pildistamist küll ja iga nurga alt. Lisaks sellele oli seal ees mitu vahvat skulptuuri millest üks, oli selline:<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjY7VTnj6qSBiZV6MkcXRKL-iY1VvuTMY1Gc0xGzlDUhE1U99CGnSo-bH49UPTYJ0_211GOCjY-xL6PcCjAgnUH4TLNx-azQ5vjiJ5BiDpczIUFjVlqZTlMoIdl-gcRBq_0rw_9wHGekYU/s1600/WP_20160825_15_58_11_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjY7VTnj6qSBiZV6MkcXRKL-iY1VvuTMY1Gc0xGzlDUhE1U99CGnSo-bH49UPTYJ0_211GOCjY-xL6PcCjAgnUH4TLNx-azQ5vjiJ5BiDpczIUFjVlqZTlMoIdl-gcRBq_0rw_9wHGekYU/s320/WP_20160825_15_58_11_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohalik kuulsus</td></tr>
</tbody></table>
See, vasaku käe külge jahmatavalt pika pöidla kasvatanud mees on ei keegi muu, kui Ion Luca Caragiale. Neile vähestele, kes teda ei tea - tegu on Rumeenia ühe kuulsaima kirjaniku ja poeediga, kelle tööde hulka kuuluvad teosed nagu "O noapte furtunoasă", "Conu Leonida faţă cu reacţiunea" ja loomulikult ka "O scrisoare pierdută".<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVRMLbnl7XGWlpEqgAOxOrjCZJqRZ6RE13P6VAZp6Vp2fwYYjruXrAZSsJ9ecEwDrDvtYkvhJ66UeKFrEykgULLPqqUIXYmfO-o6hwp7gM3v_FxepL09RBX0fWS9oGQw6DWsKsKZEmugo/s1600/Ilcaragiale_adolescent.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVRMLbnl7XGWlpEqgAOxOrjCZJqRZ6RE13P6VAZp6Vp2fwYYjruXrAZSsJ9ecEwDrDvtYkvhJ66UeKFrEykgULLPqqUIXYmfO-o6hwp7gM3v_FxepL09RBX0fWS9oGQw6DWsKsKZEmugo/s400/Ilcaragiale_adolescent.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nooruspõlves täitsa ponks</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Teatri ees oli teisigi, kes väärisid jäädvustamist.<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHWeEZ7Ix-HbpYPY7JELEnAUgUzDFntmBrSPWek3On-r5Uv67AUIFbviXoqP4yXuL0vNmz0_nPEnLvkonVNaCNZG-Ge-7TOWgF4dGBHc2_0aONKSkyxCfKeBIdCyZNWluLnZesPvkE8mc/s1600/WP_20160825_15_58_24_Rich.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHWeEZ7Ix-HbpYPY7JELEnAUgUzDFntmBrSPWek3On-r5Uv67AUIFbviXoqP4yXuL0vNmz0_nPEnLvkonVNaCNZG-Ge-7TOWgF4dGBHc2_0aONKSkyxCfKeBIdCyZNWluLnZesPvkE8mc/s320/WP_20160825_15_58_24_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tunahan, Andras, David, Johnny</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh9cnPZtRZeAg0W1cHQIqLxZwZI_LeTgOzLMgdEqc_3nUEIAgnm_HQInmNkgqGOZV3m7OuwZVw6aU5Ske-IKOuyx0IYofkihNT23_xH4wPPRZ_Q9lIpI6-I0wPgRjsPr-0S4ChAYaZz5c/s1600/WP_20160825_15_58_47_Rich.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh9cnPZtRZeAg0W1cHQIqLxZwZI_LeTgOzLMgdEqc_3nUEIAgnm_HQInmNkgqGOZV3m7OuwZVw6aU5Ske-IKOuyx0IYofkihNT23_xH4wPPRZ_Q9lIpI6-I0wPgRjsPr-0S4ChAYaZz5c/s320/WP_20160825_15_58_47_Rich.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kükitav piltnik</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNENiNNTCdKZDdGnyrlbcXccoH6SzNiY3xvXNzI0Zafqt6ID8Okw5b3LMAxJZFx6vh5htx8_3ToweBSpJHhyX9llc51iR1bTDutjSwrgBWCNITGTYrkJAfFV9CN-r-DtnLHIPjbK7iwVs/s1600/14115606_1285268004839419_8088834355428082327_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNENiNNTCdKZDdGnyrlbcXccoH6SzNiY3xvXNzI0Zafqt6ID8Okw5b3LMAxJZFx6vh5htx8_3ToweBSpJHhyX9llc51iR1bTDutjSwrgBWCNITGTYrkJAfFV9CN-r-DtnLHIPjbK7iwVs/s320/14115606_1285268004839419_8088834355428082327_o.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lamaja</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<br />
<u>Punkt 5 - Vahetage mõne kohalikuga üks ese.</u><br />
<br />
Kuna me ei olnud selle ülesande tõlkes just väga kindlad, siis otsustasime ta viimaste sekka jätta. Jalutasime läbi Bukaresti ja nautisime linna. Rääkisime teepeal kohalikega ja püüdsime Johnnyle õhtuks prutat leida. Edutu ja väsinuna otsustasime õlut otsima minna. Leidsime. Ühes õllega leidsime ka väga lahke baarmehe, kes meile punkti ära tõlkis ja kui juba, siis juba, aitas meil ka selle ülesande ära lahendada. <br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSBsS3P9JEWEDJAq-Q2oaum1JI1P0H0YT4V81-e3q8Gtn_s6tnueKHHKcD2LwnZp1CcCD6cdOrDNIXNQmf7nj1aHmcvRI2lf5a6zyC39jCDdKQunVM0if4ylcJnCpg3n7o9PA4JVndxYQ/s1600/WP_20160825_17_12_52_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSBsS3P9JEWEDJAq-Q2oaum1JI1P0H0YT4V81-e3q8Gtn_s6tnueKHHKcD2LwnZp1CcCD6cdOrDNIXNQmf7nj1aHmcvRI2lf5a6zyC39jCDdKQunVM0if4ylcJnCpg3n7o9PA4JVndxYQ/s320/WP_20160825_17_12_52_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pudel mulle, raha sulle</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<u>Punkt 6 - Rääkige kolme kohalikuga ja uurige, millisena näevad nemad tulevikku </u><br />
<br />
Hästi.<br />
<br />
<br />
---------------------------------------------------------------------------------------<br />
<br />
Mulle ei meeldi suured linnad. Liiga palju inimesi ja maju. Aga Bukarest oli täitsa okei. Ehk aitasid kaasa need leitud uued sõpsid või andis mäekõrgune tarbitud alkoholi kogus mulle vähe positiivsema paari prille, läbi mille maailma näha.<br />
<br />
Ei, tegelt oli asi selles kesklinna majal ja mis tema katuseservale keegi hea inimene kirja oli pannud.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigp6Q9FcvImvybXBPSUElDwdwYwr6SBvV6jKIYaRlP8_5FOCMUlN5PeJluKb8z4XPlt-GiC4ubS3pLykfSYxr3qfL4d8U3UsVGf2g8e9M9ZHWuWMK86ZLBlkD_aeUurUpCxLhYKuIU4TA/s1600/WP_20160825_16_18_39_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigp6Q9FcvImvybXBPSUElDwdwYwr6SBvV6jKIYaRlP8_5FOCMUlN5PeJluKb8z4XPlt-GiC4ubS3pLykfSYxr3qfL4d8U3UsVGf2g8e9M9ZHWuWMK86ZLBlkD_aeUurUpCxLhYKuIU4TA/s320/WP_20160825_16_18_39_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">"Jedi Mind Power. Sith Domination"</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Rohkemat
Bukaresti kohta saate lugeda linna ametlikult kodulehelt www.pmb.ro,
mis juba 2003 aasta veebruarist saadik muutumatuna püsinud.<br />
<br />
<br />
<h4>
Rumeenia ja keeleklass!</h4>
<h4>
<br /></h4>
Sedaviisi armsalt, loogilist <i>timeline'i </i>täielikult eirates jõuan oma jutustusega eelmise nädala keskpaika, kus leidsin end tagasi Sighisoarast. Kerge kurbuse kõrvale võtsin Eestist kaasa ka külmad ilmad, enam ei ole siin nii soe, mis püksitriibud ketside peale mustriks sulavad.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8v6uK2qW4X3vutAUiT7h7g50tKd-i6wKP1HiIJvcgrxjiPCxXP8BqHgphMAnRffF7jSREgrYauRReVL_zSlOMTdNW1gMd-g8Y4ayNXmwAodM3xhOG72b7wx2neIaGizopbBVYbcmnDYs/s1600/WP_20160823_12_24_28_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8v6uK2qW4X3vutAUiT7h7g50tKd-i6wKP1HiIJvcgrxjiPCxXP8BqHgphMAnRffF7jSREgrYauRReVL_zSlOMTdNW1gMd-g8Y4ayNXmwAodM3xhOG72b7wx2neIaGizopbBVYbcmnDYs/s320/WP_20160823_12_24_28_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuli meelde too nali neegrist, kes saunas sulama kippus</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Aga, tagasijõudes ootas mind ees kohustus kohalike noorte ees - anda neile võimalus inglise keelt praktiseerida meie inglise keele tunnis, mis oli lihtsalt ..<br />
<br />
Oi, näete. Tint on otsa saamas, kurivaim. Tead, teeme nii, et räägin sellest järgmine kord.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-82865803864910555792016-09-01T22:30:00.000+03:002016-09-01T22:37:44.622+03:00Kuidas Hendrik jälle maksumaksja raha eest lulli lõi.Vahi aga, kus alles aeg lendab. Alles ma saabusin väsinuna siia kaugesse Euroopa nurgakesse ja nüüd, on möödas juba terve kuu. Uskumatu, tõesõna. Siin pole kerge olnud. Pidevalt soe ja päikeseline, õlu odavam, kui kraanivesi Eestis ning värsked puuviljad käesirutuse kaugusel. Õudne. Raske on mitte minna kärutäie õlle seltsis künkaservale vähki püüdma. Aga pole hullu, varsti tuleb sügis, mis minusuguse põhjamaise poika jaoks pidavat siin olema t-särgi aastaaeg. Kerge koduigatsus on ka peal, on inimesi keda tahaks näha (see seltskond, kes pidevalt venelaste poe ees probleemidevaba elu elab) ning must leib ja taluvõi, nendest tunnen ka puudust.<br />
<br />
Peale viimast sissekannet on palju juhtunud. Koerad tahtsid mind nahka pista. Nägin rinnahoidjate mittekandmise kombe negatiivseid tippusid. Kasvatasin habeme ja ajasin selle maha. Elu on seiklus. Aga sellest kõigest mõni teine kord. Praegu, võtan teemaks eelmise nädala sündmuse: On Arrival Training (OAT).<br />
<br />
<h3>
On Arrival Training</h3>
Äge värk. Kõik eelmise kuu-kahe jooksul saabunud vabatahtlikud (~80 vahvat noort) võetakse ühte hotelli kokku. Makstakse seal kinni nende söök ja elamine ning lüüakse lulli. Üritust rahastab EL oma maksumaksjatelt saadud rahade eest. Aitäh teile kõigile. Ja ongi kõik.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyx9Qci_LPZ58gpPlhRvq2Tz2-Q55IdcJqJOPQTnW6eWwqJoXcbuIG0rdnraW8EOk1HbSRRM0D1hKt8GLfdy7kqsMFsB8R8unM9wRCg93cTFwZJw_-M5PYES3UTGYV_vqcCLONj6omSfQ/s1600/14124513_662986360516478_1966992566912598416_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyx9Qci_LPZ58gpPlhRvq2Tz2-Q55IdcJqJOPQTnW6eWwqJoXcbuIG0rdnraW8EOk1HbSRRM0D1hKt8GLfdy7kqsMFsB8R8unM9wRCg93cTFwZJw_-M5PYES3UTGYV_vqcCLONj6omSfQ/s320/14124513_662986360516478_1966992566912598416_o.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Oli meeldiv.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Tegelt on veel.<br />
Bukarest, oli linnaks mis meid terve selle nädala jooksul võõrustas. Jõudsime sinna pühapäeva hommikul kell 5, buss sõitis viis tundi. Kõik kohad on siin üksteisest vähemalt viie tunni kaugusel. Kurat, kuidas ma igatsen Eestit. Ei jõua luxexpressis eessõitja peatoe miniekraanist isegi filmi lõpuni vaadata, enne kui riigi teise otsa oled saanud. Astusime linna, mille kohta kohalikud <span lang="ro"><i>București </i>ütlevad, tänavale ning suurest laiskusest otsustasime 5 kilomeetri kaugusele minekuks kasutada taksot. Õnneks oskasime enne sõitu hinna kohta pärida kuna hoolimata uksele kirjutatud hinnast 1.40 kohalikku raha (LEI) kilomeetri kohta, taheti meilt reisu eest ikka 40 LEI-d küsida. Süüdimatud. Komberdasime bussaka ümbruses teiste taksode vahet ka hinnapäringut teha, seda pea 15 minutit, enne kui ühistranspordi kasuks valiku tegime. Ja väga õigesti tegime, sest:</span><br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuoQDSfKeOA_kZ2smXBdwTlueMfBxUyo5rpGv9j1L2_VAHfJ3VhJJFympnKLQnjmhOW62h3g6C4EtCrX5sPYPXcmWQ2pHupHOeuz_6AuX3mlXDB3jDRfpja4glk45Eebpb8XjqXRmhjzY/s1600/WP_20160821_07_17_39_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuoQDSfKeOA_kZ2smXBdwTlueMfBxUyo5rpGv9j1L2_VAHfJ3VhJJFympnKLQnjmhOW62h3g6C4EtCrX5sPYPXcmWQ2pHupHOeuz_6AuX3mlXDB3jDRfpja4glk45Eebpb8XjqXRmhjzY/s320/WP_20160821_07_17_39_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ro">Vaadake seda pisikest trammi. Nagu VW hipibussi emme.</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ro"> Tramm viis meid hotelli "Yesterday", mis oli valmis meid, varajasi saabujaid, rõõmsalt vastu võtma. Esimene tegevus? Uni, väga õige. Ärgates oli õues sooja 32 kraadi ja kõht pidas õigeks nõnda valjult hädaldada, et toanaaber selle peale samuti silmad lahti tegi. Kuna saabumise päeval vaid õhtusöök kinni maksti, tuli minna toitu jahtima. Laiskade noortena kuumal päeval ületasime ennast (ei söönud hotellis) ning läksime supermarketisse, mis asus hotellist 5 minuti kaugusel.</span><br />
<span lang="ro"><br /></span>
<span lang="ro"><br /></span>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9amxrlDOj6IX7Df5y8B-9oZ4j7QWEyrmaIzWfJFb_XYJe8xUqmbOLBA50SuE-OAXKnmH9QWJuBKKelPFhh5ryHg3jv2-rvX2qGz4tdIRCJ12mVJ6hncX6ePAD63er5BFOobFRB2k_WqA/s1600/WP_20160821_14_57_25_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9amxrlDOj6IX7Df5y8B-9oZ4j7QWEyrmaIzWfJFb_XYJe8xUqmbOLBA50SuE-OAXKnmH9QWJuBKKelPFhh5ryHg3jv2-rvX2qGz4tdIRCJ12mVJ6hncX6ePAD63er5BFOobFRB2k_WqA/s400/WP_20160821_14_57_25_Rich.jpg" width="225" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sest mõnikord</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg67IVaxamNk2CxZNYp5pEilgSF9GnjVyA5SIm8V8cQqSHFPk6OmgMS92dnFXxIyW6dUfVl99_Z1F2CM32meN8dEp3eqko4KSCrzmiNtAA6A039F77i-nG0emwlN7biC_SoROAikIIOU-M/s1600/WP_20160821_15_03_20_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg67IVaxamNk2CxZNYp5pEilgSF9GnjVyA5SIm8V8cQqSHFPk6OmgMS92dnFXxIyW6dUfVl99_Z1F2CM32meN8dEp3eqko4KSCrzmiNtAA6A039F77i-nG0emwlN7biC_SoROAikIIOU-M/s400/WP_20160821_15_03_20_Rich.jpg" width="225" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Peab end hellitama</td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ro"><br /></span>
Kokku maksis 6 eurtsi, olgu mainitud.<br />
<br />
<h4>
Koolitus neljas grupis.</h4>
Lõunasöögile järgnenud pärastlõunane leiva luusselaskmise uinak lõppes õhtusöögi algusega, peale mida võeti vabatahtlikud esimest korda kokku ja pandi suures saalis suurde ringi istuma, et neile selgeks teha, mis neid üldiselt ees ootamas on. Ja meid jaotati nelja gruppi. Ma olin teises vist. <br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHdN4OML3fg8eXItSBUW96c6itrwl3t8jNwcHCZUqlgjrgzDhXTXV92OYCShBWuLy1vZ9rEVEPVvbNeRf8d0FTIx-mbyci2vhP88xnxspxrsvM2XE0BXE227uzkFB_dK2i0y0WLcvF98U/s1600/WP_20160822_11_56_57_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHdN4OML3fg8eXItSBUW96c6itrwl3t8jNwcHCZUqlgjrgzDhXTXV92OYCShBWuLy1vZ9rEVEPVvbNeRf8d0FTIx-mbyci2vhP88xnxspxrsvM2XE0BXE227uzkFB_dK2i0y0WLcvF98U/s320/WP_20160822_11_56_57_Rich.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
Üldine kava nägi ette Euroopa Vabatahtlike programmi tutvustamist - kuidas asjad toimivad, kes selle eest maksavad ja kui palju ning mille eest meil maksta tuleb, kui käkki keerame. Samuti räägiti meie ja projekti läbiviijate õigustest ning kohustustest. Lisaks sellele, tegime veel endasse vaatavaid ülesandeid (mingit hipivärki), rääkisime meeskonnatöö olulisusest, tegime vahvaid <i>energizer'eid, </i><a href="https://www.youtube.com/watch?v=8Dgx6AHe-1M" target="_blank">vaatasime naljakat filmi</a> ning mängisime mänge. Väga paljudele ei meeldinud selline täiskasvanud inimestega nõnda lapsikult käitumine. Ma ei olnud üks nendest ja seetõttu valisin nädala lõpus toimunud töötubadest "Rumeenia laste mängud enne pokemone".<br />
<br />
Läksime kohalikku parki, kus kohalikud tööinimesed oma lõunat veetsid ja noored üksteise kaisus pinkidel taevast imetlesid ning hakkasime mängima. Keksutasime, ajasime üksteist taga ühes huvitavas "kullimängu" variatsioonis ning mängisime ukakat. Esmalt vaatasid kohalikud meid üsnagi veidralt, altkulmu lausa, kuid ukaka ajal kui nende taha varjumas käisime, saime naeratused koos kerge kadedusega ka nende nägudele.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZtCKxeLIm9QkE3PCz4sUYCTQNE-3ocVU4vRlsnoWHVa_AP2hk4QKXJWbWLagVEhwGImyyypp0xZG3MyIe7ahgtn40_e1sWpGRsK6qA9KssB9l1pUQ7VUy6si8QTYzNnzB6LPYeX9ttZw/s1600/14034772_10155155410160558_6454998977808010023_n.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZtCKxeLIm9QkE3PCz4sUYCTQNE-3ocVU4vRlsnoWHVa_AP2hk4QKXJWbWLagVEhwGImyyypp0xZG3MyIe7ahgtn40_e1sWpGRsK6qA9KssB9l1pUQ7VUy6si8QTYzNnzB6LPYeX9ttZw/s320/14034772_10155155410160558_6454998977808010023_n.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Et mind mõni türklanna taga ajaks, poleks osanud kunagi oodata.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Kõige vahvam osa nädalast oli "Intercultural night", mille raames pidid iga riigi vabatahtlikud üheskoos etendama oma rahvuslikke eripärasid välja tuues teatri/muusika/luule -tüki? teemal "Esimene Kohting".<br />
Türklasi oli 20 ringis, itaallasi 15 kanti, hispaanlasi kümmekond. Ma olin ainuke eestlane. Ei olnud häda midagi, kirjutasin etenduseks ühe vinge monoloogi stereotüüpiliselt vaoshoitud Eesti mehe sisemõtisklustest esimese kohtingu ajal. Kaaslaseks publiku seast mõni neiu ning kogu asi esitatud eesti keeles, sest tabasin end vahetult enne inglise keeles mõtlemas ja pidin asja parandama. Aga, ma polnud ainuke üksik oma riigi esindaja. Teised minusugused õnnetukesed panid pead kokku ja moodustasid tiimi, mis kujunes välja Ida-Eurooplaste meeskonnaks ning võtsid minu ka kampa. Tšehhitar Anna, valgevenelane Vlad (jap), poolatar Kasia ning slovakitar - on vist õige, kelle nime ma ei mäleta. Kamoon, nädalaga 80 uut tuttavat, proovige ise meelde jätta. Panime kokku Ida-Euroopa huumorilise (aga see peaks olema sõna) sketšiseeria ühes baaris toimuvatest külgelöömistest ja kohtingutest. Tšehhitar tõmbas nina täis, poolatar üritas meeleheitlikult rajalt maha võtta üht ponksi hispaania poissi ning mina, etendades kelmikat homoseksuaali, sattusin valgevenelasega külgelöömiskatse tõttu kaklema. Küll oli alles vahva.<br />
<br />
Kuigi ma tean, et pelgalt selle lühikese kirjelduse põhjal julgete te meie esitust parimaks pidada, siis tõele aru andes see nii polnud. See tase, mida too õhtu pakkus oli väga positiivselt üllatav. Saksad esitasid kahekesi megaägeda versiooni Rapuntseli muinasjutust, milles oli kaasaegset Tinderdamist, luulet ja nad panid saalitäie noori laulma "Wind of Change"-i. Portugaallannad, kolmekesi, suutsid väga mõnusasti tutvustada oma kultuuri ning lõpetada esitus mõnusa naljaga, et Portugal pole linn Hispaanias. Hispaanlased kõmmutasid ikka suurejooneliselt nagu neil kombeks on, ei jäänud ka härjavõitlus välja. Kõige kaasahaaravama šõu tegid itaallased, kellele nende 'prop department' lausa ühe paberist mopeedi valmis ehitas.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEim3rdvdUH3Yd227Vkbkd4nY3wtG8rk_kYvfEH9AGPJiO3a0PYymQ72oVFVXHHkLh7dqcSB5sWPF1WSXLLxIeJlOltOzUYR1xrKZonJjTjzX6nCKmDuv7cGbJ3zAFJRAFXJXXZONb5f_8k/s1600/14163599_10207058645165136_1950242409_o.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEim3rdvdUH3Yd227Vkbkd4nY3wtG8rk_kYvfEH9AGPJiO3a0PYymQ72oVFVXHHkLh7dqcSB5sWPF1WSXLLxIeJlOltOzUYR1xrKZonJjTjzX6nCKmDuv7cGbJ3zAFJRAFXJXXZONb5f_8k/s320/14163599_10207058645165136_1950242409_o.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tädidele läks peale.<span style="color: #999999;"> <i>Foto: Jean Esturoune</i></span></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Täitsa tore nädal oli. Jääb pikaks ajaks meelde. Ning nüüd on mul üle Euroopa inimesi, kelle juures crashida, kui kunagi mõnest neile lähedalasuvast kõrtsus kortsus nina ja švipsis peaga välja visatakse. Kasud sees.<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNghJD5PDIjyeti0pDVU5n-MKDEy1uSl8bMVSa4hCgQx28UcZNtqpLYwyA6fykyQP_X6K2BQppAmLxLPK2E1glxHBMtf86M7wAB79MMoE-TDmm82LyaA0H8YWbDekDD0K7NJGH24spxRI/s1600/vasakparem.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="89" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNghJD5PDIjyeti0pDVU5n-MKDEy1uSl8bMVSa4hCgQx28UcZNtqpLYwyA6fykyQP_X6K2BQppAmLxLPK2E1glxHBMtf86M7wAB79MMoE-TDmm82LyaA0H8YWbDekDD0K7NJGH24spxRI/s320/vasakparem.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Grupp 2 fo' life</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Ajaa, paar päeva tagasi tuli siia teine maalane, täitsa päris lausa. Nimeks on Karolina ning tema seiklustest saate huvi ja inglise keele oskuse korral lugeda, kui klikkate<a href="http://rosyglobetrotter.blogspot.ro/" target="_blank"> siia</a>. Või <a href="http://rosyglobetrotter.blogspot.ro/" target="_blank">SIIA</a>. või hoopis <a href="http://rosyglobetrotter.blogspot.ro/" target="_blank">siiia</a>.<br />
(Ärge seda printsessi asja uskuge.)<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-18412723270434951402016-08-19T21:28:00.000+03:002016-08-19T21:28:38.683+03:00Kuidas põrgu kirikupervertide neelamisega Clujist algust tegi.<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_IOrGVW53GAQNknGa8mYRrHogCN9kG-UqcBaRDD2Ami2P-t80svC_GGRhJ36qEwkYIbJSK9mAgX4QOfixWFZ_gV8xA5w6N11l0FIlSMQJ3Nhv1kua-doVAOEPjMB0bhy2neHh3Rpyo7c/s1600/WP_20160813_16_31_38_Rich.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_IOrGVW53GAQNknGa8mYRrHogCN9kG-UqcBaRDD2Ami2P-t80svC_GGRhJ36qEwkYIbJSK9mAgX4QOfixWFZ_gV8xA5w6N11l0FIlSMQJ3Nhv1kua-doVAOEPjMB0bhy2neHh3Rpyo7c/s320/WP_20160813_16_31_38_Rich.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Slayer peletab hipisid.</td></tr>
</tbody></table>
<h3>
Reisima! </h3>
<br />
Eelmise nädala alguses tuli tüdrukutel idee vähe reisida. Näha natuke rohkemat, kui see, mida pakub meie pisikene Sighisoara. Vahi kui armsaks teine saanud on, "meie pisikene", ei saa ma vastu nende värviliste majade võludele teps mitte. Kuna ühe itaallanna, Maria Sole, peika toimetab sarnase vabatahtlike programmi kallal linnas nimega Baia Mare, otsustati sinna minna. Tee peale jääv vahva koht nimega Cluj-Napoca (edaspidi Cluj), linn mis on Rumeenias elanike arvus hõbemedali omanik, otsustati ka ette võtta. Mingisuguse totra kirikliku püha tõttu 15 augustil (keegi Maarja oli siis taevasse lubatud) saime ühe reisupäeva juurde ning tänu sellele ka kummaski linnas öö veeta.<br />
<br />
Reedese tööpäeva lõpus selgus, et üks kohalik siiski ei bronninud meile bussipileteid ning tänu sellele pidime hakkama mõtlema hääletamise peale. "Hijacking", mille kasutamist hoolimata minu pidevatest parandamistest neiud ei lõpeta, planeeriti kella üheksa peale. Nõnda me siis kell kümme sellega algust tegime.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnXgtw1ADlGZ5C1DQDS9jJx6RGS1_-4VjU6X3PLDbWo7qwH3HLpbVKzq8cyEDSAkX0U6mqSYAdYCvz2GuUP3PfVdkR56qXXASYJlDiUfWb0JGZNOI_cSVb3DgqLea8Daw7-djgxxF3Glg/s1600/13938103_10210429948175621_5677563187435887788_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnXgtw1ADlGZ5C1DQDS9jJx6RGS1_-4VjU6X3PLDbWo7qwH3HLpbVKzq8cyEDSAkX0U6mqSYAdYCvz2GuUP3PfVdkR56qXXASYJlDiUfWb0JGZNOI_cSVb3DgqLea8Daw7-djgxxF3Glg/s320/13938103_10210429948175621_5677563187435887788_o.jpg" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">"Hijacking"</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Oma viiese pundi pidime jagama kaheks, et suurendada võimalust masinale pääseda. Mina ja Tiziana ning teised kolm. Võttis tükk tegemist, et masinat saada. Pea viisteist minutit ühes kohas seismist <br />
<br />
Küüdipakkujaks sai Cluji lähedalt pärit veokajuht, kes meid ilusasti kabiini istuma lasi. Enne hääletamist loeti mulle sõnad peale, et oleksin autos jutukas ning ei kasutaks idekat võimalust magada, kuna see poleks viisakas. Autojuht ei rääkinud sõnakestki inglise keelt. Küllaga rääkis ta soravalt itaalia keelt. Saatsin Tizi poole pilgu "Sinu etteaste, hah!" ning sättisin end istmete taha voodile mugavalt sisse ja magasin.<br />
<br />
Sighisoarast Cluji on umbestäpselt 160 km, reis kestis meil 3 tundi. Selle eest võib tänada neid fantastiliselt kurvilisi-käänulis teid, mis küngaste ühtedest servadest üles ja teistest alla sõidavad. Väga paljud ennast sellest ja üldistest (eestlase jaoks) liikluskommetest siiski häirida ei lase ning julgevad võtta vastu otsuse sõita nagu täielikud lollakad. Ka meie veokajuht. Ilma turvavöö kaitsva embuseta oli autos üksjagu hirmus olla.<br />
<br />
Cluj'is, nagu eelnevalt kokku sai lepitud, kohtusime teise pundiga kohalikus raudteejaamas. Tervelt pool tundi pidime näljastena neid ootama. Üheskoos meiega liitunud Maria peikaga läksime sööma. Väljas söömine, ka nö korralikes kohtades on siinmail ikka õige odav. Läksime Itaalia toitu pakkuvasse söögikohta ja kuiväga ma ka ei üritanud, ei õnnestunud mul teha suuremat arvet, kui seitse eurot. Tegelikult ma väga ei üritanud, spagetid carbonaraga? Carbonaraselt? Menüüs kirja pandud "spaghetti carbonara" nimeline toit ning klaas vääärsket mahla, apelsinidest, oli kõik mis suvatsesin tellida. Portsjon pani ka minusuguse õgardi end mõnusalt tundma.<br />
<br />
<br />
<h3>
Cluj-Napoca</h3>
Avastada oli linnas nii mõndagi huvitavat. Näiteks oli ühe uhke kiriku taha püstitatud monument hobusele. Täpselt nii, monument hobusest, keda ümbritsesid mingid lippudega sellid ja kelle turjal oli keegi kuldse pärjaga mees.<br />
Monumendile oli kirjutatud, et eluka nimi oli olnud Mathias Rex, mis on minu tagasihoidlikul hinnangul üks väga ilus nimi hobusele. Kusjuures, oli samanimeline mees 15. sajandil sealmail kuningaks olnud, mis paneb arvama, et pidi ta ikka üks väärt loom olema, et sähuke nimi välja teenida.<br />
<br />
Meil oli kunagi maal suur tööhobune. Käisime vanaisaga ükskord sealkandis. Hobu seisis sauna ees ja näris muru ning mina suurest elevusest läksin ta külge sügama. Enne kui jõudsin käe välja sirutada astus ta mulle varba peale. Valus oli. Aga isegi selle obese nime ma ei mäleta. Oleks ta nimi olnud Mathias Rex, kasvõi Vambola või Vamps, võite kindel olla, et see mulle meelde oleks jäänud. Kui ma suureks saan ja hobuse ostan, panen talle nimeks Mathias Rex. Või Vambola.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTSxX7l16jJthJZBoNMGweXYroJjzI9BXzXXO0Yywup3OdGJc58sa40x9N0sbsJX2NJ0eMZQGgwLA1Hs_fmtPNoGmIIelUaYuj2h-wR4E1hq8Ny2EZTY2BaBaC1Y9SotCG0P3Q_pyc6fU/s1600/WP_20160813_19_11_09_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTSxX7l16jJthJZBoNMGweXYroJjzI9BXzXXO0Yywup3OdGJc58sa40x9N0sbsJX2NJ0eMZQGgwLA1Hs_fmtPNoGmIIelUaYuj2h-wR4E1hq8Ny2EZTY2BaBaC1Y9SotCG0P3Q_pyc6fU/s320/WP_20160813_19_11_09_Pro.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Seda, kes kõik need onud tema ümber ja turjal olid, seda seal kusagil kirjas ei olnud. Siin on üldse need asjad nii veidralt tehtud, et kui rumeenia või ungari keelt lugeda ei mõista, siis polegi sul midagi lugeda. Ühe kiriku ees oli terve meri suuri uhkeid plakateid, mida oskajamad lugemas käisid. Nõnda suur tuhin oli neil peal, et pidid kiriku ees pea, et lausa omavahel kaklema hakkama. Kui asjad maha rahunesid, sain ka jaole vaatama, et mis asja pärast need inimesed nii ägedalt seal kiriku ees rapsisid.<br />
<br />
<br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEis0ggxfxN4XdFyQ4ggzDpYZhmI9AlGD-fJUTVGqVAOA-v79PKh8MMRA9NAx1pWrgCLQimRfXPSvf0L1M_MqJr3LciCBktPbTnX8O64IOpuVwI0BCzxJC53iL4LWBQ8x-54NvSv6BCFkM0/s1600/WP_20160813_19_13_42_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEis0ggxfxN4XdFyQ4ggzDpYZhmI9AlGD-fJUTVGqVAOA-v79PKh8MMRA9NAx1pWrgCLQimRfXPSvf0L1M_MqJr3LciCBktPbTnX8O64IOpuVwI0BCzxJC53iL4LWBQ8x-54NvSv6BCFkM0/s320/WP_20160813_19_13_42_Pro.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Keeleväänamisharjutus nr 1</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Seesuguseid postereid oli siis terve kirikuesine täis, ainult teine pilt ja kiri peal. Ei hakanud igaühest eraldi ka pilti tegema kuna sama arusaamatuks jäänuks see tekst ikka. Ehk oli minged ägedad kirikutegelased kusagilt kaugemalt külla tulemas või midagi säärast.<br />
<br />
<br />
Hobusest mitte väga kaugel oli üks kaheksast Cluji kõrgkoolist. Ma ei tea miks tüdrukud seda niiväga vaatama tahtsid minna, aga lonkisin nendega kaasa, sest mulle ei meeldi suures linnas üksi olla. Kool oli täitsa nagu üks kool. Suur maja, mahutab tõenäoliselt palju õpilasi ja see on ühe korraliku kooli puhul oluline.<br />
Sellest pilti tehes, sattus sinna peale tõenäoliselt mõni asutuse valvuritest, mees kelle pilgust võis lugeda äraütlemata ükskõikset turistidevastast põlgust. Ja ma tean, et see kirjeldus pole loogiline, aga käige metsa.<br />
Läks teine vaid rektoraadi jaoks reserveeritud prügikasti juurde suitsu tegema (pohh-yolo on vist see väljend, mida nüüd võib kasutada, kas mitte?). Küll alles hoolitsevad oma õppejõudude eest, eraldi prügikastid lausa.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpMNnVq5jMqFpvECeI5j6b9pSPmP_Uku1owXtpHWwD6GgQBvWtz6_h2iDLyZcXS4TbfF3t-UjSJAHOrv7GXLxkwNEzQIiF7JxoiQc0uazv_zq21AX63JxUSGzaCCXkGXYffzW5FXxE2JM/s1600/WP_20160813_19_36_05_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpMNnVq5jMqFpvECeI5j6b9pSPmP_Uku1owXtpHWwD6GgQBvWtz6_h2iDLyZcXS4TbfF3t-UjSJAHOrv7GXLxkwNEzQIiF7JxoiQc0uazv_zq21AX63JxUSGzaCCXkGXYffzW5FXxE2JM/s320/WP_20160813_19_36_05_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pohh - yolo</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Nüüd oli aeg jalga puhata ja selleks oli keset Cluji, vähemalt minu arvates, üks erakordselt vahva koht püsti pandud. Postamendi otsas autoiste ja neid terve trobikond. Jõle kehva oli sinna peale ronida ja ainult ühe korra sain üritada. "Ära roni, see on kunst". Võis olla küll, aga kuna ühegi sildi peal mõistetavas keeles infot polnud pandud, oli äraütlemata häbematu sedavõrd ahvatlevaid istmeid ühe väsimusest nõrkeva Hendriku teele toppida.<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK4bbIzJYho3QbY4XmXaIiyCTpGFC31zziuRr0OmOVuxjHVkZ4ikEa56yPI9UlS77SfHvb_ZgK75j5yqZZL6hgvMjYz6MBsLaOh1g45MBNJ5703Trd-JEZ3sP4ZXGYsJGN_H7PN2i4TE8/s1600/WP_20160814_10_47_20_Rich.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK4bbIzJYho3QbY4XmXaIiyCTpGFC31zziuRr0OmOVuxjHVkZ4ikEa56yPI9UlS77SfHvb_ZgK75j5yqZZL6hgvMjYz6MBsLaOh1g45MBNJ5703Trd-JEZ3sP4ZXGYsJGN_H7PN2i4TE8/s320/WP_20160814_10_47_20_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kunst</td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Aga monumente oli linnas veel. Esimest korda elus nägin ma monumenti juristist. Tõsilugu, rumeenlased ehitasid juristile monumendi. Lausa sellise, kus tal mõõk käes on. See jurist oli Avram Lancu, ta oli 19. sajandil rumeenlaste iseseisvuspüüdluste üks juhtfiguure. Nimelt, kui Austria keisririigis 1848-dal aastal olukord käärima läks ja väga paljud piirkonnad iseseisvust nõudma hakkasid, otsustas Lancu samuti võimalust kasutada. Sportliku ja aktiivse sellina käis ta künkalt künkale, külast külasse ja ärgitas sealset pööbelkonda valitsejate vastu meelt avaldama. Üsna pea läks sõjaks. Austerlaste vastu kõige kõvemini sõdivate ungarlaste arvamus oli Rumeenia valdused enda alla võtta ning sellest tingituna koondas Lancu oma väed ühte austerlastega ja kiusas Transilvaanias neid Ungari vägesid nõnda edukalt, et sõlmiti vaherahu. Lõpuks, aga, rumeenlased kapituleerusid, Avram sai närvivapustuse ning mitte kaua peale seda leidis oma otsa. <br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit5nHdl23Nt_6ZT3GyGKM334scVl0R9_jW5eTgfBlAJ6PVvzSMswJw3Yc7Ct9n4d8CpXUKx2aoi4wLuhbFDCgN8EKTtUt9GJApzPIhejgIpeCGOq-Csr2Y-vZcoZhtVbHnn1DN2ISe-eQ/s1600/WP_20160813_20_04_57_Pro.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEit5nHdl23Nt_6ZT3GyGKM334scVl0R9_jW5eTgfBlAJ6PVvzSMswJw3Yc7Ct9n4d8CpXUKx2aoi4wLuhbFDCgN8EKTtUt9GJApzPIhejgIpeCGOq-Csr2Y-vZcoZhtVbHnn1DN2ISe-eQ/s320/WP_20160813_20_04_57_Pro.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vähemalt ehitati talle monument</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Rumeenias on haiglate ja kirikute suhe 1:50 -le. Ja see paistab
silma. Ja neid ehitatakse pidevalt juurde. Suuri, uhkeid kirikuid,
maksumaksja raha eest. Metsikud summad raha pannakse põlema suures
joones kasutu ja inimkonna arengut takistava organisatsiooni hüvanguks.
Õnneks otsustati seda asja natuke ümber vaadata. Möödunud aasta lõpus
toimunud Bukaresti klubipõleng tõi selle probleemi väga valusalt esile,
kui nendel vähestel haiglatel oli vigastatutega tegelemisel raskusi. Aga
mis ma ikka kirun, esmaspäeva sain ju vabaks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7sskkOXNG69V3ATyog-q2KK8lokJwlHOnHXhPA_LbltGC66UsIgAQVvg5hint4WcPL5227L9xQMIevpfG1knbDsoQCXhy0HDKhs2YmSLDamWw2XhMJH37vaELsxi_Juo2S0_hEgiWFbw/s1600/WP_20160813_16_33_28_Rich.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7sskkOXNG69V3ATyog-q2KK8lokJwlHOnHXhPA_LbltGC66UsIgAQVvg5hint4WcPL5227L9xQMIevpfG1knbDsoQCXhy0HDKhs2YmSLDamWw2XhMJH37vaELsxi_Juo2S0_hEgiWFbw/s320/WP_20160813_16_33_28_Rich.jpg" width="180" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGqzgJ7h6xMZoMizjVWVMDA8zLNVR00Ka7THtdXyNh-wQXYQ6ZehJjW1pqNgi2Uve_98fdsD0XII1h8YFwSlPEaGPvnEbEHl6GkH9hylShMEedu-WeRRuKz0Ze1dUy42BoqQdBTh-WsVM/s1600/WP_20160814_10_40_23_Rich+%25282%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGqzgJ7h6xMZoMizjVWVMDA8zLNVR00Ka7THtdXyNh-wQXYQ6ZehJjW1pqNgi2Uve_98fdsD0XII1h8YFwSlPEaGPvnEbEHl6GkH9hylShMEedu-WeRRuKz0Ze1dUy42BoqQdBTh-WsVM/s320/WP_20160814_10_40_23_Rich+%25282%2529.jpg" width="180" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDMdmdYny_7wEIIy6TfHoqXIfwJc8E81mR-UWy37GQ6GKo1L8jEihe4Thdde-O9eD9XxmPZrMtI-6UaK_mCTz54w8zVrWJUHLj_aBUb66mO0Cb00BpMasYax8E6_ni1CsBaapqa77KKFc/s1600/WP_20160814_10_42_07_Rich.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDMdmdYny_7wEIIy6TfHoqXIfwJc8E81mR-UWy37GQ6GKo1L8jEihe4Thdde-O9eD9XxmPZrMtI-6UaK_mCTz54w8zVrWJUHLj_aBUb66mO0Cb00BpMasYax8E6_ni1CsBaapqa77KKFc/s320/WP_20160814_10_42_07_Rich.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuleb veel jubedam, kui see meie Lasnamäe mölakas.</td></tr>
</tbody></table>
Cluj suutis pakkuda siiski enamat, kui
hiiglaslikke märke inimrumalusest. Terve õhtu, mis linnas veetsime oli
(hoolimata sellest, et mulle see linn üldse ei meeldi) suht ok. Ilus ilm
tõi inimesed tänavatele (mulle ei meeldi, kui inimesi liiga palju on).
Ahh, tühja kah, mis ma ikka üritan. Cluj imes. Ma ei tea milles asi
oli, aga seal polnud üldse mõnus olla ning säärane mulje jäi ka teistele. Mille kuradi pärast see linn nõnda kehva emotsiooni mulle küll
jättis, öelda ma ei oska.<br />
<br />
Ahjaa, see põrguvärk.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgH0dHxafz_xLrxQmev8LMB6E4VrZS2B665y2jWg6rx5E3P6sl-JzV1M4AgolNr4q-YnYkMsFnS7_qGbtDEgZ_kBMkVfYpRzkk-0S5oJzR7ZgnjMob_VaBsxzixAF36DGtqJs0dGknbDHs/s1600/WP_20160813_19_14_34_Pro.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgH0dHxafz_xLrxQmev8LMB6E4VrZS2B665y2jWg6rx5E3P6sl-JzV1M4AgolNr4q-YnYkMsFnS7_qGbtDEgZ_kBMkVfYpRzkk-0S5oJzR7ZgnjMob_VaBsxzixAF36DGtqJs0dGknbDHs/s320/WP_20160813_19_14_34_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Clickbait</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Julgesin ma korra ühte kirikusse sisse astuda ja seal terendas põrandas lai auk. Kuna mitte ühtegi vaimuliku seal olema ei paistnud võis see tähendada vaid seda, et pikalt hilinenud teamwork ühe langenud ingli ja taevaisa vahel sai lõpuks alguse ning kisti need pühamehed sealt samast august põrgu põletavatesse leekidesse. Või, tehti remonti.<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-57001718097124751172016-08-12T20:35:00.003+03:002016-08-12T20:43:37.517+03:00Mis kurat siin siis toimub?Nõndaviisi. Kaks nädalat on siin Rumeenias möödunud võrdlemisi kiiresti. Võib öelda, et olen sisse elanud. Oma koha leidnud. Punti sulandunud. Gängi võetud. Igatahes, mis siis siin täpsemalt toimub.<br />
<br />
<h4>
Enne natuke kohast.</h4>
Palermost vaid 3000 kilomeetri kaugusel, keset vahvat Rumeeniamaad paiknev Sighisoara linn, on turistide seas selle sama Rumeenia üks populaarsemaid. Siin elab vist natuke alla kolmekümne tuhande või tiba üle kahekümne viie tuhande inimese. Kindlasti pole siin miljonit inimest, seda ma tean. Turiste käib Sighisoaras palju, hoolimata sellest, et siin on väga palju mustlasi ja üks parasjagu nõme eestlane. Käivad nad siin selle väga hästi säilinud vanalinna pärast, millest teile päris palju pilte olen jõudnud jagada. Säh, üks veel.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZjNTrtFvxGXu1b1UGHhyphenhyphenn_XSEyXKrQ7GVXASutBLS_kCPYicHGpHZus13YRCBN9kKMct78xW94GGs_i15bY_wl_RuwB0XNiVtk_20WVS5f2NriwnrWBf0xeSk8vxMcqbxKLN8dLRLUTY/s1600/WP_20160731_14_25_27_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZjNTrtFvxGXu1b1UGHhyphenhyphenn_XSEyXKrQ7GVXASutBLS_kCPYicHGpHZus13YRCBN9kKMct78xW94GGs_i15bY_wl_RuwB0XNiVtk_20WVS5f2NriwnrWBf0xeSk8vxMcqbxKLN8dLRLUTY/s320/WP_20160731_14_25_27_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tänavakunst 15. sajandist.</td></tr>
</tbody></table>
Sighisoara on tänu sellele vahvale vanalinnale UNESCO Maailmapärandi linn. Eestis peaks ka sellise tiitliga ja seda mitte just väga palju erineva asja eest pärjatud asula olema. Uhkete, Munamägedele alaväärsuskompleksi tekitavate, küngaste vahele rajatud linn sai oma alguse 12. sajandil, kui üks Ungari krooniline otsustas terve posu edumeelseid sakse Transilvaaniakanti kutsuda, et need tema valdusi kaitseks.<br />
<br />
Täpselt nii, Transilvaania. Ala mis on nii suur, et katab pea tervet Rumeeniat ja on seega asukoha täpsemal määramisel täiesti kasutu. Aga selle ühte serva jääb siiski kaunis Sighisoara. Ehitati ta kunagise Rooma kindluse Castrum Sex (hehe, sex) asukohale. Algusest peale oli tegu kindluslinnaga ja sellisena on ta ka tänapäevani säilinud ning suurelt tänu sellele UNESCO poolt sedavõrd uhke au välja teeniski. Vanalinn koosneb kahest osast - künka otsa ehitatud kindlusest, mida kohalikud kutsuvad Tsitadelliks ning seda ümbritseb siis nö ülejäänud linn oma jõeorgu ehitatud hoonetega.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDtZrhcFS0d1IjSScSgxDPfM-N3-E_8Wu3431xaAiJbRARf3_ITZRfHdEyMnu7B2Now1EC1-jChTg3lyDK2ckvORcvkwHJQRktwCwZ-uVdk-9h4bslcVioJ2f3u5IQ9mkjQUlrxlvVfp8/s1600/WP_20160804_07_56_56_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDtZrhcFS0d1IjSScSgxDPfM-N3-E_8Wu3431xaAiJbRARf3_ITZRfHdEyMnu7B2Now1EC1-jChTg3lyDK2ckvORcvkwHJQRktwCwZ-uVdk-9h4bslcVioJ2f3u5IQ9mkjQUlrxlvVfp8/s320/WP_20160804_07_56_56_Pro.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hoone. Näeb välja nagu kuuluks Üllar Jörbergile. Ma ei tea miks.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Kuulsust ja värvi lisab sellele armsale kohakesele üks seal 15. sajandil sündinud kelm, südantsoojendava hellitusnimega Vlad III "Teivastaja" Dracula. Kohalike seas tänu Ottomanide nüpeldamisele rahvuskangelase staatusesse tõusnud mehe tembud jätavad meie oma, jalutuna surnud blondi poisi, vägistamistest ja mõrvadest üsna amatöörliku mulje.<br />
<br />
Kui Vlad alles oma üheteistkümnendat eluaastat elas, otsustas ta isa tema ja ta venna endaga ühes Ottomanide Sultani, Mehmed II, juurde lepitusreisile kaasa võtta. Nimelt läksid mehed omavahel kergelt tülli ja Vlad III isa, Vlad II, pidas oma ilmatus tarkuses poistega väike reis Türgimaale ette võtta, teadmata, kuivõrd pahane oli Sultanihärra. Poisid jäid kuueks aastaks priviligeeritud vangidena Ottomanide kasvatada.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBbBTz_qGAA2DgdEswlxcdByd6h99sWUIY2wOXsk-WqORdbsWrzs68X7KikRK_YIRKCv6IGjwNNiGpvGwGpcYcQw_WvQwZf2OxQbiXD7F9ty4Ng3R4MUfS4n-iNjVcBVdn20k4e6zoy90/s1600/2014018_closeup.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBbBTz_qGAA2DgdEswlxcdByd6h99sWUIY2wOXsk-WqORdbsWrzs68X7KikRK_YIRKCv6IGjwNNiGpvGwGpcYcQw_WvQwZf2OxQbiXD7F9ty4Ng3R4MUfS4n-iNjVcBVdn20k4e6zoy90/s320/2014018_closeup.jpg" width="236" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuntud ka kui "Rumeenia 'Me gusta' tüüp".</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Need kuus aastat mõjusid Vladile väga harivalt. Nagu ühele eeskujulikule vangile kohane, luges ta seal väga palju, sai kohaliku keele selgeks, tegi tutvust koraaniga ning ühes oma vennaga õppis sõjapidamist ja treenis ratsutamisoskust. Samuti arenes seal saadud kogemustest välja talle uhke hüüdnime andnud huvi inimeste teibasse ajamise vastu. Hea näite, kuipalju ta oma lemmikhobile teinekord pühendus, annab seik sellest kui seesamune eelmainitud Mehmed II "Vallutaja" (kes pani oma toimetamistega lõpu Ida Rooma keisririigile) otsustas Vladi valduste pealinna, Târgoviște, lähistel otsa ringi keerata ja koju minna, sest 20 000 teivastatud inimese nägemine oli ka tema jaoks juba liig.<br />
<br />
Mõned head aastad pärast tema surma jäädvustati Vladi nö perenimi ajalukku Bram Stokeri poolt, kes kirjutas temast inspireeritud tegelase kohta raamatu.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_854ras3dDYH1bqJqVvJ2naxj8Wzdi2aqeFC3wc4t-6QzSa2R_J7s_6bVvFzugQooiUZtyQtzdG43vYvMryuGM4-blflQyQA5nqmOY4WjeZsAMrc1kR-vkRjLWQGS0VSaGyXIBtwgjhA/s1600/scrubs-tip-31.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="232" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_854ras3dDYH1bqJqVvJ2naxj8Wzdi2aqeFC3wc4t-6QzSa2R_J7s_6bVvFzugQooiUZtyQtzdG43vYvMryuGM4-blflQyQA5nqmOY4WjeZsAMrc1kR-vkRjLWQGS0VSaGyXIBtwgjhA/s320/scrubs-tip-31.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ei. Mitte tolle.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Selle verejänulise kriiperi pildiga kaupa leiab iga kohaliku suveniirimüüja letilt ja nõnda aitab Vlad ka veel tänapäeval oma rahvast. Kahju muidugi, et just see vampiir kohalik müügiobjekt nr 1 on. "Teivastaja", mis oleks kusjuures sigahea <i>porn-name </i>(Dibs!), temaatikaga annaks palju vingemalt ja vingemaid asju müüa.<br />
<i> </i><br />
<i> </i><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipk9pOgB7ZYXeQTSJ6no96lK91J0FbE5g4a3W58G_olBVEIgbz30xaKMVCal0TtOSVR9ycqLOI0nlTgExrSI3Z9xJZ430an7CQLEml7zQJDPvJBob6t265yTpCbgcKDYRMqN7ItCZhvQE/s1600/1.1.-Dracula-tourism-in-Sighisoara-the-birthplace-of-Vlad-the-Impaler.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipk9pOgB7ZYXeQTSJ6no96lK91J0FbE5g4a3W58G_olBVEIgbz30xaKMVCal0TtOSVR9ycqLOI0nlTgExrSI3Z9xJZ430an7CQLEml7zQJDPvJBob6t265yTpCbgcKDYRMqN7ItCZhvQE/s320/1.1.-Dracula-tourism-in-Sighisoara-the-birthplace-of-Vlad-the-Impaler.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kui nõnda</td></tr>
</tbody></table>
<i> </i><br />
<br />
<br />
<h4>
Meie ülesanne</h4>
Hoolimata minu pingutustest seda läbi suruda, ei ole siiski Teivastajanimelise porrikarakteri loomine suund, mida projekti juhtivad inimesed soovivad võtta. See organisatsioon (Wild Carpathia), kes meid Sighisoaras vastu võttis ja meile ülesandeid jagab, keskendub kohaliku elu parandamisele ja selle vahva linna promomisele läbi täiskasvanulikumate ideede ellu viimise, kui täiskasvanute meelelahutus. Veider, ma tean.<br />
<br />
Wild Carpathia korraldab juba mitmendat korda projekti "Multilingva Sighisoara", mille eesmärgid paberite järgi on kohalike organisatsioonide ja ettevõtete toetamine nende nähtavuse parandamisel, keelekursuste korraldamine, kohaliku elu ja kogukonna promomine enda riigis ning Rumeeniast välja liikuvate vabatahtlike ettevalmistamine. Päris ägedalt üldine mull.<br />
<br />
Mis siin tegelikult toimub, sellest oleks paslik käigu pealt rääkida. Sedasi ette lobiseda poleks väga täpne ja, kui aus olla, kaoks mul ka see blogikirjutamise mõte ära. Täitsa armsaks saanud teine.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEXI7Zzb8aUbl66yKq5D2S46SkR-mzpbNzA6g_2JYwgfZ1brhpf685AXGp6v1ffGv2cT2ATCtlN0lOuMI93Fg4mGg6l-iL1K5m6UEX4VyeHpEvzu3nnu85dfN-jve6wZq12XgmRnsOOTE/s1600/13925246_514154535449357_4788107183221968172_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEXI7Zzb8aUbl66yKq5D2S46SkR-mzpbNzA6g_2JYwgfZ1brhpf685AXGp6v1ffGv2cT2ATCtlN0lOuMI93Fg4mGg6l-iL1K5m6UEX4VyeHpEvzu3nnu85dfN-jve6wZq12XgmRnsOOTE/s320/13925246_514154535449357_4788107183221968172_n.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Üks erakordselt nõme eestlane - prantsuse tšikk - itaalia tüdrukud - Jean</td></tr>
</tbody></table>
Kui Hendrik isa käest laenatud reisukotiga Sighisoarasse jõudis, oli projekt juba alanud.<br />
Tervelt kuu aega olid teised siin odava alkoholi hävitamise kõrvale, rutiinist pääsemiseks, tööd teinud. Päris produktiivselt isegi. Nimelt, kõikide tervitus- ja tutvustuskoolituste kõrvalt suudeti annetusena vastu võtta üle neljasaja raamatu, millele tuli välja nuputada nende edasine saatus. "Raamatukogu!" hüüatas üks Itaallanna, tõenäoliselt (sest need lõunamaised tüdrukud siin on jube valjud), ning teised tõusid üheskoos aplodeerides kontoritoolidelt püsti. Võibolla mitte. Mind polnud kohal.<br />
<br />
Jah, raamatukogu. Teha kohalikku noortekeskusesse, mis on ühtlasi ka meie "workbase", noortele suunatud raamatukogu. Iseenesest geniaalne ettevõtmine. Itaallannale meeldis veel eriti, kuna tema näol on tegu lingvistiku ja suure kirjandussõbraga. Esimese asjana võeti ette raamatute katalogiseerimine ja siltide valmistamine. Mina jõudsin õnneks selle igava osa lõpus ja hakkasin tegelema IT poolega (kõlab palju fäänsimalt, kui see mis tegelikult tegin). Üritasin organisatsiooni kodukale külge pookida raamatukogusüsteemi, aga kuna see oli pagulane ja otsustas mitte tööle hakata, leidsin alternatiivina sellist teenust väikeraamatukogudele tasuta pakkuva veebilehe. Toimis. Ja saimegi eile raamatukogu avatud.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBsgNC9l9dBlMAQY1vs-jVdrBOQWtT6s9XJpqFEKXdpvVJnzfOz9oSUJ2t7BbFxNcUCYlKhEwvNCY10klubUVxKQN1zP5jTbVML4gykokz9JnSM1_u4w8SgUenvJdx3WTYsnTw0maO1P4/s1600/13895384_10153614015055855_1873857493473163447_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="140" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBsgNC9l9dBlMAQY1vs-jVdrBOQWtT6s9XJpqFEKXdpvVJnzfOz9oSUJ2t7BbFxNcUCYlKhEwvNCY10klubUVxKQN1zP5jTbVML4gykokz9JnSM1_u4w8SgUenvJdx3WTYsnTw0maO1P4/s320/13895384_10153614015055855_1873857493473163447_n.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pildil: 0 raamatut Draculast.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Kogu tehtud töö kõrvalt nokitsesime ka pikemaajaliste ülesannete kallal. Hendrikukampsuni edasimüügiväärtuse pea täielikult nullinud prantsuse tšikk näiteks suhtles erinevate riigiasutustega, et saada turistide liikumise jmt kohta infot, sest siinmail sähukesi andmeid internetti ei panda. Prantsuse tüüp, kellele kaamerat meeldib väntsutada, korjas erinevat pildi- ja videomaterjali. Teine itaalia tüdruk tegeles mitmete promomaterjalide valmistamisega ning mina üritasin välja selgitada, millise arvu näppe suudan ma korraga kolli ninast väljatõmbamiseks sinna sisse suruda nii, et asi ka tulemuse tooks. 2, kui koll äste välisservas on.<br />
<br />
Kokkuvõttes võin öelda, et senimaani on siin täitsa vahva olnud. Ainuke asi millega on olnud raske kohaneda - aegadesse suhtumine. Kõik mis puudutab kellaaegu või isegi mõndade asjade puhul tähtaegu, on teistele vabatahtlikele pea sama pohhui, kui maanteeametil rahva teenimisest. Nagu serionksli. Liigume välja kell 10? 10.28 it is then. Kui ma poleks ajateenistuses pidanud tundide kaupa ootama, millal masinad päevakäsku pannakse, et saaksime linnakust kusagile lörtsisele Rutja lennuväljale minna, võiks mul siin päris keeruline olla.<br />
<br />
<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-39647663428484141082016-08-09T20:27:00.002+03:002016-08-09T20:41:30.987+03:00Küngaste vahele.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg05Dx1QavgIbev_etsoVjPjqxK8NUTGtILpLmd4kJ9Yke2_NsddQ3x7T7XN2lyTwGXKxN8L4794Mrv_j4UHBkfHUdcWcEAOycFDB19hPvnici7OkDJMYmGHWv9o1P1xBoKv1WnYGkpP4A/s1600/WP_20160805_16_16_24_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg05Dx1QavgIbev_etsoVjPjqxK8NUTGtILpLmd4kJ9Yke2_NsddQ3x7T7XN2lyTwGXKxN8L4794Mrv_j4UHBkfHUdcWcEAOycFDB19hPvnici7OkDJMYmGHWv9o1P1xBoKv1WnYGkpP4A/s320/WP_20160805_16_16_24_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See niidetud küngas seal keskel, seal elab hobu.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Niisiis. Linn nähtud, külm õlle nahavahel, lahendasime homebase'is lõunasöögi ja kogu kohalolnud seltskonnaga võeti vastu otsus künkaotsa ronida. Üks ülienergiline aser pointman'ina eesotsas jalutasime kõigepealt poodi õlut ostma. Kohalikud kombed näevad ette küngastel 2.5 liitrisesse plastikpudelisse pakendatud öltsi tarbida. Meie maja juures olevas poes on müügil üks suht okei õlu, pool tosinat kehva ja üks halb õlu. Võrdluseks Säästu pilsner, pool tosinat Alecoqi (oli vist nende) IPA (see tammetõrumaitseline rõve ollus) ja Walter, mis nagu oleks juba kellegi poolt ära joodud ning seejärel uuesti pakendatud. Mis te arvate, kas ma oma piiritus tarkuses võtsin selle viimase või jaa? Täpselt, arvasite õigesti.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiNwVZyJ4fVHpjfl3-d4EMoCvPkd_vvCtBZ_WWw_4XYPxQ5CfovpRBecIDuu6ltLlg8lvQNlqo4u0c74xr_frdi3Ru8iQFzuxjksOKTJwUxHkO9T4QCBG0FX6FtjpwBslsNgnWlyvJZTs/s1600/WP_20160730_22_59_19_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiNwVZyJ4fVHpjfl3-d4EMoCvPkd_vvCtBZ_WWw_4XYPxQ5CfovpRBecIDuu6ltLlg8lvQNlqo4u0c74xr_frdi3Ru8iQFzuxjksOKTJwUxHkO9T4QCBG0FX6FtjpwBslsNgnWlyvJZTs/s320/WP_20160730_22_59_19_Pro.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sähuke kelm</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Et asustatud alast välja saada pidime ronima üles trepist millel oli vähemalt kaheksa tuhat astet. Võis ka veidi vähem olla, ei saa kindlalt öelda, kuna peale neljandat läks lugemine sassi. Iga natukese aja tagant tuli teha väike paus, sest tänapäeva noored ja siis saime edasi liikuda. Treppidel nägin esimest korda limuskeid (need ilma koduta teod) mis on pea sama suured, kui need totakad käekotikoerad. Tuletasid mulle "Slurms MacKenziet" meelde... The Original Party Worm? Futurama? cmon!<br />
Enivei. Jõudsime künkajalamile. Üks vanamees võttis seal allikast vett ja kohalikud põnnid tagusid jalkat mängida ja seal oli hobune. Täpselt, seal oli hobune. Ma ei tea kelle käest varastatud, aga seal ta oli. Näris künkaserval muru ja oli niisama hobuselik. Hobused ruulivad.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPiKjl57N6RS3D1RsVX9maE-NjGGJWDhr76nmE94AxiRZ7VFYth28mvI-ke8lWOlRKs5mqmU9L8_tswrX2ZQy7fKS-pFlI3PYPYlbwsdPebNEiAK_qCvTzO3XrqDcoedrpWR0Lad1xl3k/s1600/WP_20160730_17_50_15_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPiKjl57N6RS3D1RsVX9maE-NjGGJWDhr76nmE94AxiRZ7VFYth28mvI-ke8lWOlRKs5mqmU9L8_tswrX2ZQy7fKS-pFlI3PYPYlbwsdPebNEiAK_qCvTzO3XrqDcoedrpWR0Lad1xl3k/s320/WP_20160730_17_50_15_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ruulib</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Märke hobustest ja muudest kabjalistest on siinmail sitta kanti.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguiTXl5pl354qUSqnIJWrCZU_Vr9TGaIjFS6ms-W1RJEKTUf-vLHCOeuppvLFIU5DIeR5GgCg7Uwi_sXhqDjUTJ_8UdXuYsy0y7ZmQSRjg1M6MbIyiXvmywSlPooObCJ5n2ftPJgzLVbY/s1600/WP_20160803_07_49_34_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEguiTXl5pl354qUSqnIJWrCZU_Vr9TGaIjFS6ms-W1RJEKTUf-vLHCOeuppvLFIU5DIeR5GgCg7Uwi_sXhqDjUTJ_8UdXuYsy0y7ZmQSRjg1M6MbIyiXvmywSlPooObCJ5n2ftPJgzLVbY/s320/WP_20160803_07_49_34_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sitta</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLlS6pe_iwO08PFfJ8Qq6Rz9oXH1Oe78qGpdQfdPL_cQW0aHQJKN2IzRu3-ZxH9o2AYIh0kxEJbUfyoUd9YR8Njtz1AMW_gRNUf_W93cof1hBqM132rg5JB2ZOUiRns-ZGZ4OEXp6vBnU/s1600/WP_20160805_15_53_42_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLlS6pe_iwO08PFfJ8Qq6Rz9oXH1Oe78qGpdQfdPL_cQW0aHQJKN2IzRu3-ZxH9o2AYIh0kxEJbUfyoUd9YR8Njtz1AMW_gRNUf_W93cof1hBqM132rg5JB2ZOUiRns-ZGZ4OEXp6vBnU/s320/WP_20160805_15_53_42_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kanti</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Aga nõnda me siis küngast vallutasime. Tore oli, minu jaoks jälle uus kogemus. Panime vähe <i>sakut </i>ja vaatasime kõrgelt teiste peale alla. Ja kuidas obene märke jätab. See oli naljakas. Aser sidus kahe puu vahele koormarihma ja julgemad asusid sellel tasakaalu harjutades ühest puust teiseni jalutama. Mul oli see pruugitud Walter parasjagu käsil ning jätsin turnimata. Pealegi, ma koba ja oleks kukkunud ning oma otsa leidnud. Küngas ise on mulle armsaks saanud, sest käin hommikuti selle külge mööda jooksmas. Jooksen mööda külge üles ning külgemööda maha kah sealt. Künka taga on vahva lohk, kust pääseb metsa, metsas on rada, mida mööda saab joosta. Nagu isetehtud RMK jooksurada. Äste sinkavonka. Aga, pole oluline. Vaade on sealt selline.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_xEBnRlu2-rhehU8aiB6KTrpMpb89wPgDPovmzlzP9qiuSMYhwTs8CyQTvin5VuTUDx_l80HVz8IqwMTe0iQ4AB1BhEtHC1XFv8C3UIuqorOi8uZ8UpgDKOXTgiSNO_TqYIk-fkVFGVs/s1600/WP_20160730_20_28_23_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_xEBnRlu2-rhehU8aiB6KTrpMpb89wPgDPovmzlzP9qiuSMYhwTs8CyQTvin5VuTUDx_l80HVz8IqwMTe0iQ4AB1BhEtHC1XFv8C3UIuqorOi8uZ8UpgDKOXTgiSNO_TqYIk-fkVFGVs/s320/WP_20160730_20_28_23_Pro.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqrkHFd2CF2ilvTS91Lh6usk3SM3ZM98W5A7bIIwpySsXXRhFlx5xecLH29WcwYa0H2uh7ngw3Ph6rA0_f5Wng6nyc5vR74mFz8xlab96yqnvYDbY5cg6pR_tDOXSzy92cnaMU2dKe6Nk/s1600/WP_20160730_20_04_34_Pro.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqrkHFd2CF2ilvTS91Lh6usk3SM3ZM98W5A7bIIwpySsXXRhFlx5xecLH29WcwYa0H2uh7ngw3Ph6rA0_f5Wng6nyc5vR74mFz8xlab96yqnvYDbY5cg6pR_tDOXSzy92cnaMU2dKe6Nk/s320/WP_20160730_20_04_34_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Jooksurada</td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"></td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Tore õhtu oli selle künka otsas. Sain pisikele Eesti putukale maalaste keeles vestlust pakkuda, ennast kohalikust õllest švipsi võtta, nõnda lausa, et allaminek võrdlemisi riskantne ettevõtmine oli ning teiste vabatahtlikega väärt juttu ajada.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Mõned päevad hiljem tulid meile külla kaks Portugaallannat, seljakotirändurid. Olid mitu nädalat siin riigist riiki askeldanud minna ja nüüd otsustasid õhtuks meie Küproslast külastama tulla. Vahvad tüdrukud. Õhtul viis õllejoomine meid kohalikku kõrtsu, kus pakutakse mingit puskarilaadset asja, seitsmekümne kahene. Oli too ikka kange kraam. Õnneks ei saanud seal kaua olla, kuna pandi ta tund aega peale meie saabumist kinni. Üliveider värk sellega, vaid mõni üksik koht on siin peale südaööd avatud ja need on ka mingid klubikäkerdised.<br />
<br />
Järgmine hommik, tehti minuga nõnda.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3nVA9REH8vUxfAtVh97hasIyK11qjqpdNpax5k6xdvM9HbWE5T897PTmtgoEXyxd9xKQsaCiqrUlJyiYcxCoMM9M3F3Ho54Sv7_1quFLlq9-eelCTt4Mu00G4zbw_IByiuUXAI7oVtqw/s1600/WP_20160806_11_59_06_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3nVA9REH8vUxfAtVh97hasIyK11qjqpdNpax5k6xdvM9HbWE5T897PTmtgoEXyxd9xKQsaCiqrUlJyiYcxCoMM9M3F3Ho54Sv7_1quFLlq9-eelCTt4Mu00G4zbw_IByiuUXAI7oVtqw/s320/WP_20160806_11_59_06_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vai? Vai ju du dis?</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Ärge pildikvaliteedi pärast pahandage, olin suures šokis ning ei tajunud fotodele keskenduda. Poisid, kes päris täpselt ei tea mismoodi tüdrukute jalad sedavõrd siledad on, kuigi ühtedest ahvilaadsetest me kõik pärineme, siis selliste värgenduste abil. Vahariba minu 25 aastat kasvatatud käekarvadel. Polnud hommikusöögil veel viimast lusikatäit putrugi jõudnud suhu pista, kui üks segane prantslanna otsustas mo päeva ära rikkuda. Pean tõdema, et tüng oli iseenesest päris hea ning seetõttu suurt viha tema vastu oma hinges, hoolimata kaotatud tükist kehakampsunis, ma ei pea. Olles youtube'is peituvate "male waxing" videotega varasemalt tutvunud (avaliku teenistuja tööpäeva üks väga suur osa on youtube, <i>and there are only so many videos to watch</i>) teadsin, et asi võib päris valusasti ära tulla ning seda veel eriti ühe kogenematu rebija puhul. Palusin meie veganist itaallannalt abi, kes nagu hiljem selgus oli selle idee autor.<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6uIQkRZ94GgpHTT540qMUFOleaJSq4dWfKHqaXMx-iCATxrr2-PgevnLwr1L70MNcmRrEZZCQzoHIqJgbkC146ykqmfKhcO9HfOAovMfcr0lIszpgabkghshhj68RTZx5ZVhwZQepmMY/s1600/WP_20160806_12_02_30_Pro.jpg" imageanchor="1"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6uIQkRZ94GgpHTT540qMUFOleaJSq4dWfKHqaXMx-iCATxrr2-PgevnLwr1L70MNcmRrEZZCQzoHIqJgbkC146ykqmfKhcO9HfOAovMfcr0lIszpgabkghshhj68RTZx5ZVhwZQepmMY/s320/WP_20160806_12_02_30_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Võin uhkusega tunnistada, et valust tingitud karjed ei kestnud üle seitsmeteistkümne minuti.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Nüüd on mu käe peal koht, mida kinniste silmadega silitades tundub katsumise peale, kui mõne armsa neiu jalg.<br />
<br />
<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-34440694202383673912016-08-04T22:05:00.000+03:002016-08-04T23:10:21.963+03:00Kuhu kurat ma nüüd sattunud olen?<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;">
</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<br />
Ärkasin laupäeva hommikul, peale kosutavat viietunnist und, kell kaheksa null neli. Eelneval ööl mulle usaldatud väike toakene oli päevavalguses isegi päris sheff. Selline, armas. Valged seinad, väike kraanikauss, millele puuplaat peale oli pandud (võtsin seda kui vihjet süsteemi mitte kasutada), väike lauake akna all. Aknast avanes täitsa numm vaade õuele ja meie rõdule (rõdu!!!), mis tervet maja sisehoovipoolset seina kaunistab. Toa nurgast pääses pisukesse "garderoobi", mille tagaseinas oli metallist nelja riiuliga... riiul? riiulmööbeliasjandus? Igatahes, see oli metallist ja sel oli neli riiulit, selline äste prosta. Magasin ma kusjuures kahekordses narivoodis. Alumisel korrusel, sest ma ei taha sealt ülevalt jälle alla kukkuda.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhN0Ej48TvcVVk2dPxkUawkJY-L3We20pQBBLVlJ2Au724-P1zrsW6UcE625YdSbFMKvMzhiJM2rhy0be1GrvG1rTnjODKJWSgn7poOa1-Ygo00u0lQgnhwSo5Gbj3WeRJkVK4rP3cBUH4/s1600/WP_20160730_09_26_35_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhN0Ej48TvcVVk2dPxkUawkJY-L3We20pQBBLVlJ2Au724-P1zrsW6UcE625YdSbFMKvMzhiJM2rhy0be1GrvG1rTnjODKJWSgn7poOa1-Ygo00u0lQgnhwSo5Gbj3WeRJkVK4rP3cBUH4/s320/WP_20160730_09_26_35_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie õues. X ja Z on sõnas - peab midagi änksi olema.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Peale kiiret hügieeni meie kolmetoalise korteri täitsa 'okeis võttes arvesse, et see on vabatahtlike elamine Rumeenias' pesuruumis, julgesin oma padjanäguse pea korteriuksest välja pista. Vaikus. Laupäev, kell kaheksa, midagi muud oodata oleks päris julge olnud. Libisesin, kartusest teisi äratada, vaikselt ja kiirelt oma varbavaheplähvidel (shoutout to Artur!) üle nagiseva puitpõranda ja trehvasin kööki. Mingi prantsuse tüüp sõi seal omaette röstsaia. Kiire tutvus selgitas välja, et on teine üks täitsa vahva fotograaf ning tema inglise keele oskus on päris kehv. Muide, olles selles osas eelnevalt täiesti pimedusse jäetud, kes mind siin ees ootavad, tundsin koheselt temas ära prantslase. Kujutage ette üht kõhna, keskmisest pikemat prantsuse noormeest, vot, tema see ongi. Kannab nime Joan. Mina jõudsin nii hilja, et süüa mul polnud kohalikust poest mahti osta ja pea kõik mis kaasa tarisin, kaasa arvatud oma hommikusöögi, sõin rongis õlle kõrvale ära. Tahtejõuetu lollpea. Kuid siiski! Mul oli terve tahvel fazeri šokolaadi, pähklitega ja puha ning see.. jäi lauale külakostiks.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMoX0_OVz7PLK6HF7CmCdtQYsGPE6tyC0qZgt3j_OQGgCSUAkt_BNxZVoOyRILzmt02D3FGW0J9xaRN9N7tHBd6HSvHliU08lu1cidX2O98X-4qMAamnq2RWvWKIyjLfNTgNbg2vkO7aU/s1600/WP_20160803_10_32_03_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMoX0_OVz7PLK6HF7CmCdtQYsGPE6tyC0qZgt3j_OQGgCSUAkt_BNxZVoOyRILzmt02D3FGW0J9xaRN9N7tHBd6HSvHliU08lu1cidX2O98X-4qMAamnq2RWvWKIyjLfNTgNbg2vkO7aU/s320/WP_20160803_10_32_03_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mingi prantsuse tüüp</td><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Peatselt ärkasid teised ka, nende seas klemm, kes end Artjomina tutvustas. Algselt jäi mul kuulmata, mida ta peale oma nime veel mulle pomises, aga hiljem sai see selgeks, kui ma ehmatusega teda eesti keelt rääkimas kuulsin. Kaasmaalane. Tore tüüp, näitas videost kuidas siin ükskord torudest tulev vesi meeldivalt mudapruun oli ja andis mulle pesupesemisvahendit. Sellist uhket, mis otse pesumasinasse käib, mitte toda pulbrilist sinna sahtlisse. (Vajab äramärkimist, et pole seda jõudnud veel kasutada ja pudel seisab minu musta pesu täis kilekoti kõrval veel selle sissekande kirjutamise hetkel.) Tubli mees, leidis siit omale Hispaania tädi, kellega paar päeva hiljem kodumaale kimas. Mitte ainult Eesti naised ei oska väljamaalt partnereid leida, ka mehed.<br />
<br />
Peaks natuke seltskonnast rääkima. Mitte palju, natukene. Suur osa inimesi on siin oma projekti lõpetamas või juba lõpetanud, aga kuna ruumi on, siis jäisivad nad tiba kauemaks. Tüdrukrahvad olid siin minu saabudes üksjagu tugevas ülekaalus. Esindatud riigid: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Küpros, Aserbaidžaan ja külalistena olid läbisõidul siin esindajad Türgist ja üks Eesti tüdruk. Eesti plika nõnda pisike, et pista või teksapükste taskusse, sinna väiksesse, mis algselt oli mõeldud taskukellade jaoks. Mina kannan seal näiteks korterivõtmeid ja üht maa-ahhaati, mis mulle ühe armsa neiu poolt reisile kaasa anti. Vot. Mõte jooksis kokku. Näedsa, kuis üks neiu mõjuda võib.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjInXwUoktemQ_co5o-LU4P4K4KU0uv9dYK24xHS4rahScZYqnmR6FBnn9me2JrEqOhYiXtaYGD5u5IR0MrjF-YdaLBqWiSFVI5eW4T42LMiZqaurMtLf7KqV2xFE1SwPr07doSJgrX03A/s1600/WP_20160801_22_34_04_Moment.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjInXwUoktemQ_co5o-LU4P4K4KU0uv9dYK24xHS4rahScZYqnmR6FBnn9me2JrEqOhYiXtaYGD5u5IR0MrjF-YdaLBqWiSFVI5eW4T42LMiZqaurMtLf7KqV2xFE1SwPr07doSJgrX03A/s320/WP_20160801_22_34_04_Moment.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Seltskond</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Aga, läheme edasi. Itaalia tüdrukud minu projektist lubasid mulle kohalikus vanalinnas kultuuri näidata, aga sinna oli täpselt ühe South Parki episoodi ja mõnusa lõunauinaku jagu aega. Need tehtud, läksime kultuuri vaatama.<br />
<br />
Tegin ukse lahti ning pidin šoki saama. Vaatasin ühele poole, teisele poole ja siis hakkas kohale jõudma, et ma väljamaale sattunud olen. Jõudsin öösel nii hilja, et väsinud silmad kohalikku ümbrust pimedas väga registreerida ei jõudnud. Esimese asjana hakkasid silma erksalt erivärvilised majad. Vanad majad. Kogu linn on nagu Tallinna ja Tartu vanalinna leegitsevalt homoseksuaalne järelkasv.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHFTW2lAfszKY_OF5BLP2BJlu6xqmO42ZJICPjH-tG5eM_xf-ZDu7RdgaMOGBh1oU81NUDXwFvAOHVGzSrKVKOQLvZo2-gChr-ZDn8u3ul75X4ySm3Q_RjXUwU438LpbeYj7KnYJ2ClZA/s1600/WP_20160731_13_48_36_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHFTW2lAfszKY_OF5BLP2BJlu6xqmO42ZJICPjH-tG5eM_xf-ZDu7RdgaMOGBh1oU81NUDXwFvAOHVGzSrKVKOQLvZo2-gChr-ZDn8u3ul75X4ySm3Q_RjXUwU438LpbeYj7KnYJ2ClZA/s320/WP_20160731_13_48_36_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Üks pool.</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPhSEy7HrLALOXN1dKGc0TdWv-JorEJbkhGJ4EHlwOY1LqYH2M147qhsDwCdItuGmrQSZsNBLKclO4Jxky9sGre2rr654uOjxzKWJi3ddVBPhkzP4uqaguN2b0GSVYLcTUNjjNGXk0lqQ/s1600/WP_20160731_13_48_44_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPhSEy7HrLALOXN1dKGc0TdWv-JorEJbkhGJ4EHlwOY1LqYH2M147qhsDwCdItuGmrQSZsNBLKclO4Jxky9sGre2rr654uOjxzKWJi3ddVBPhkzP4uqaguN2b0GSVYLcTUNjjNGXk0lqQ/s320/WP_20160731_13_48_44_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Teine pool.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Mööda munakiviteid viidi mind Tsitadelli. Selle näol on siis tegu kogu Sighisoara põhiatraktsiooniga. Vanalinna keskpunkt kus asuvad uhked tornid ja vaateplatvormid ja kindlused 'n shit. Üks Boliivia torupillimängija oli ka, ei osanud AcDc "I'ts a long way to
the top" torupilli osa mängida. No dinero for you, hombre. Tegu on turistide seas populaarse linnaga, neid liigub siin õige palju. Seniste arusaamade järgi võin öelda, et tänu sellele see linn toimibki. Isegi ühed kuradi soomlased olid siin. Juba kaugelt kuulsin nad ära.<br />
<br />
Tsitadelis jõudis mulle kohale ka üks asi, mis mind majast väljumisest saadik häirinud oli. Künkad. Künkad ümberringi. Jebus fuck. Juhtmed olid lennureisikogemusest nii kokku sulanud, et alles seal märkasin neid. Tekitas lõksusoleku tunde, kuna ma olen nõrk ja aeglane ning vormist erakordselt väljas ei saanuks ma mitte kuhugi vajadusel põgeneda. Põgeneda, täpselt nii, see siiski on Vlad Dracula sünnikoht. Bram Stokeri Dracula inspiratsiooniallikas. Düüdid ja Düüdetted, vampiirid?<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvR1r-ySiHjh42MEozDwfxzIWaNHc9Pov2TS43C3076HBHeXfUtMAudfzmjssIV3fjH5PEgENeNB3nCDADuqhjhdn4pX59m2LMAqVIZR2PI-AH1UWbTPEh5qCQHk3LOXqVIRw5scXGpAo/s1600/WP_20160731_13_58_56_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvR1r-ySiHjh42MEozDwfxzIWaNHc9Pov2TS43C3076HBHeXfUtMAudfzmjssIV3fjH5PEgENeNB3nCDADuqhjhdn4pX59m2LMAqVIZR2PI-AH1UWbTPEh5qCQHk3LOXqVIRw5scXGpAo/s320/WP_20160731_13_58_56_Pro.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQFfaQHBx8duwpaQDbJaI_5iY_uYhTeUVYPge0h6NfaKjc0-Lyyqp80kQpVH0FEeaOouI4LzAuapvo8N_fY31muRapw4AlW6M8vk2dmSdARxZjWkAI_OLpE8TYU8GVwPOwp7NCKdRy3uE/s1600/WP_20160731_13_54_06_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQFfaQHBx8duwpaQDbJaI_5iY_uYhTeUVYPge0h6NfaKjc0-Lyyqp80kQpVH0FEeaOouI4LzAuapvo8N_fY31muRapw4AlW6M8vk2dmSdARxZjWkAI_OLpE8TYU8GVwPOwp7NCKdRy3uE/s320/WP_20160731_13_54_06_Pro.jpg" width="320" /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7US_QzWu2dIyEhrMFXuN8tPLLhK35m4tUuRqMeW1RxcisMWP3TCTVUC2pReVhezUBgo35QYYMCNStTOcKzMWfQJlchUp_q9Qbiz5ZRAjuqWG9b1fiV3vLZShUWTLcUqRrVRKZ9f-e3kk/s1600/WP_20160731_13_56_07_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7US_QzWu2dIyEhrMFXuN8tPLLhK35m4tUuRqMeW1RxcisMWP3TCTVUC2pReVhezUBgo35QYYMCNStTOcKzMWfQJlchUp_q9Qbiz5ZRAjuqWG9b1fiV3vLZShUWTLcUqRrVRKZ9f-e3kk/s320/WP_20160731_13_56_07_Pro.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDvzIJIyhD7SSZNr4CG0K2VImAB0hqCDkl8CVk4Rai_4urE1uoypmEj21rEY9kt8Jy_lcg7d0c7XgkvMf_2d-HqNRfROAkRbmGtRaHS5YTodnStiBp5Kzve4V8u9mVA2f8OiZw58m-CZI/s1600/WP_20160730_21_11_36_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDvzIJIyhD7SSZNr4CG0K2VImAB0hqCDkl8CVk4Rai_4urE1uoypmEj21rEY9kt8Jy_lcg7d0c7XgkvMf_2d-HqNRfROAkRbmGtRaHS5YTodnStiBp5Kzve4V8u9mVA2f8OiZw58m-CZI/s320/WP_20160730_21_11_36_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Armas telefon.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Minu, kui kodumaal hiiekase kännu otsas üles kasvanud noore ja jalustrabavalt ilusa meesterahva kaunil, kuid nüril peakesel oli seda kõike üsna keeruline hoomata. Ma ei tea miks. No ma olin suht väsinud ja polnud üle kolmeteistkümne minuti söönud ja me olime tervelt kaksteist minutit juba kõndinud, aga siiski. Tundsin end nagu neegrilaps, kes esimest korda lund näeb. Künkad igal pool. Ei tea, mis minust siis alles jääb, kui päris päris mägesid trehvama satun. Siin pidi neid ka olema. Taamal isegi paistab mõni, kui väga pingutades vaadata.<br />
<br />
Jalutasime üpris pikalt ringi ja ajasime juttu. Tegime tutvust. Inglise keel on üldiselt kõigil vabatahtlikel suus, aga tuleb see sealt tiba puisemalt välja kui minul. Neil polnud lapsepõlves tarvis Soome kanalitelt A-Rühma vaadates valida, kas see lollakas soome keel subtiitrite lugemiseks selgeks saada või inglise keel, et kõike originaalis mõista. Neil dubleeritakse kõik üle. Minust on nad kõik kõrgemini haritud, igaüks neist erineva eriala peal, mis teeb kokku täitsa vahva ja mitmekülgse seltskonna. Vähemalt jutu järgi on igaüks neist tulnud siia ennast täiendama, mitte lihtsalt kuuma, kuuma, kuuma, Rumeenia päikese alla Euroopa rahade eest peesitama. Täitsa tore. Tegime kohvikus ühe õlle. Maitses nagu õlu ning maksis vähem, kui Eestis poes. Alustavale, kuid vägagi püüdlikule, alkohoolikule ideaalne keskkond. Mulle sobib.<br />
<br />
Ahjaa. Lääne kultuur on ka siia jõudnud.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEif5fq4_tQWwMTEr5l10lPztjMj47NI_y-mHlLVHk9NohpBeLfKETACNPINlWlMXkIrrCV0O94OhuWc7lgwJHnYbYnuZ_nZx8RqkaNuPtxBpI2whlSKZ8ZVzYhN4HfSagTv-gfc1eclzeo/s1600/WP_20160731_14_32_19_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEif5fq4_tQWwMTEr5l10lPztjMj47NI_y-mHlLVHk9NohpBeLfKETACNPINlWlMXkIrrCV0O94OhuWc7lgwJHnYbYnuZ_nZx8RqkaNuPtxBpI2whlSKZ8ZVzYhN4HfSagTv-gfc1eclzeo/s320/WP_20160731_14_32_19_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nad kirjutasid "Tha" valesti.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-25672114501298604132016-07-30T10:07:00.001+03:002016-07-30T11:33:09.005+03:00Päev 1,5<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/ohwALHlEi3o/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/ohwALHlEi3o?feature=player_embedded" width="320"></iframe></div>
Lendamine, veider värk. Sarnaselt nibu- ja huuleneetidele pole kõrgused mulle kunagi just kuigi meelepärased olnud. Lennusüütuse kaotamisse ei osanud ma samas kuidagi eriliselt suhtuda. Hirmu polnud kuni see Nordica raibetis end maast lahti ajas. Hirm kadus mõne kiire sekundiga, mil aju registreeris tõsiasja, et nüüd pole tõesti enam midagi teha ja minu heaolu on taevajumalate ning väga armsa häälega kapteniproua käsutuses.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBy-IIruR7vkPEdQefqHXMhCjabzi6Sz8R1S2LCcHJjWa4DnKhjMmq5NFpltwKj-Yh6jvEPXetK2g-loRx7jI6gnBZKVzbEBrLsMwnql2A5tPhIaO4I5J-5OuoshVMQEY4WRBQb69TtFg/s1600/WP_20160729_12_44_14_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBy-IIruR7vkPEdQefqHXMhCjabzi6Sz8R1S2LCcHJjWa4DnKhjMmq5NFpltwKj-Yh6jvEPXetK2g-loRx7jI6gnBZKVzbEBrLsMwnql2A5tPhIaO4I5J-5OuoshVMQEY4WRBQb69TtFg/s320/WP_20160729_12_44_14_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pilved ja värgid</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
Faking tuus! Tuus, ma räägin! Need pilved ja värgid. Lapseliku rõõmuga olin nina vastu aknaklaasi ja imetlesin õues toimuvat. Majad allpool olid nii pisikesed ja inimesi oli vaevu näha. Bow to me puny hoomans! Ja siis läks pilt valgeks ning uni tuli peale.<br />
<br />
Mõndade kogemustega on tore, et tulevad nad esimesena siis, kui juba suur poiss oled. See emotsioon mida ühe tiibadega metallkolakaga pilvedevahel paarutamine tekitab ning see väike ärevus ja hirm, mis esimeste turbulentsidega kaasnevad.. nende enda jaoks analüüsimise tulemusel selgus, et sisimas olen siiski üks väike poiss, kes neil hetkil tahaks emmel käest kinni hoida.<br />
<br />
Uni oli mõnss, pole varem nii kõrgel maganud, jälle üks uus asi kogetud. Lend ise kestis vaevu rohkem, kui sõit kaitseväe orjakaga Tallinnast Tapale ning, I kid you not, kui turbulentside peale üles ärkasin olin täiesti veendunud, et sain just bussiga Narva mnt Tallinnapoolse otsa ületatud ning hüplemine oli tingitud pealinlikest löökaukudest. <br />
Trall õnneks sellega veel ei lõppenud, teistkordselt tänase päeva jooksul oli lenksu taha sattunud üks liiklushuligaanist naisterahvas, kes kõik hoomuudatused ja pöörangud meeldivalt järsult otsustas teha. Sellised tüdrukud mulle meeldivad.<br />
Ja jõudsingi Austriasse (ei, Jargo, kängurud on seal teises).<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiT31x9SHAzpFhwePz93FgRtc3rGCGwRpVxUFZM_W-ajYHblTZBe_UlrFsxplt0XLBGubu43iNB0S5GTzjPK4gzqqkk5YSEbNI6gWPONXyy16sJdO3OsXiqs4qw9N_vEBGomyMvjfemTNA/s1600/WP_20160729_15_38_32_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiT31x9SHAzpFhwePz93FgRtc3rGCGwRpVxUFZM_W-ajYHblTZBe_UlrFsxplt0XLBGubu43iNB0S5GTzjPK4gzqqkk5YSEbNI6gWPONXyy16sJdO3OsXiqs4qw9N_vEBGomyMvjfemTNA/s320/WP_20160729_15_38_32_Pro.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lennujaamamasinad on naljakad</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Viini lennujaam, niipalju kui mul seda näha õnnestus oli igati lennujaamalik- palju inimesi ja lennukeid ning vähemalt üks koht, kus pissida sai. Oli ta ka täitsa moodne, wifi ja telolaadimine mugavas nurgakeses. Seal samas tegin otsa peale ka banaanile, mis mulle, kui ühele korralikule ahvile, hommikul pihku suruti.<br />
Edasi ootas "Gate G09", mis austria keeles tähendab "lennuk bukarestimaale".<br />
Päris kaua ootas, pea pool tundi hilines kogu värk ning ega keegi mulle isiklikult ju midagi ei öelnud. Istusin seal kerge hirmuga, kartes, et vales kohas olen. Õnneks lennujaamatädid rahustasid mu pehme naeratusega ilusasti maha.<br />
<br />
<br />
Teine kord lennata!! Oli jama. Jäin vist poole õhkutõusu peal magama. Järjed on harva midagi väärt olnud. Nüüd olengi omadega seal, kus teiegi, kallid lugejad kes on käinud rohkem kui korra lendamas, ei suuda tunda rõõmu sellest imest, mis on lendamine. Jenso hoiatas mind selle eest, käskis mul nautida seda esimest korda ja see igaveseks endale meelde jätta. Tegin nii ja tänu sellele ehk see teine kord nõnda suurt pettumust valmistaski.<br />
Aga värvi lisasid kolm tissi otsas rippuvat kaabakat, kes minust õnneks siiski piisavalt kaugel olid, et nende kisa sai onu Anguse kitarrisoolode abil ära summutatud.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/grKaSsyvxZE/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/grKaSsyvxZE?feature=player_embedded" width="320"></iframe></div>
<br />
<br />
Bukarest on pull koht. Sinna lähen kindlasti tagasi. Sõitsin mingi segase mustlasest taksojuhiga läbi linna. Kihutas justkui oma vaarisa sarnaselt, kes naaberküla ungarlaselt hobuse ärandas (rassistlik nali nr1. Poliitikasse ei saa enam üritada, sest internet ei unusta). Fooritaga seistes ajasime veidi juttu, viipas oma sõrmustatud käega kuhu suunda muuseumid jäävad, kus saab head kodust toitu ja kus kohalik Sõle nurk on. Käidi mulle ka lilli pakkumas. Raha eest. Keset suurt liiklust astub mammi keset teed, süli kullernuppe või nurmekuppe (ei oska mina neid eristada) ning tuleb aknale koputama. Ei võtnud.<br />
<br />
Taksojuht, armas inimene, tõi mind piisava varuga raudteejaama, sain subways süüa ja pissida ning KFCs wifit varastada. Wifi sisselogimine oli rumeeniakeelne ja küsisin ühelt toitu ootavalt naisterahvalt abi. Enne, kui oma murest vabanesin tuli tema, oskan vaid aimata, et armas partner, hiiglaslik lihamägi, minu sitapeasuuruse rusika ja modelli sääre jämmeduse kuldkaelaketiga ning nõudis teada, miks ma ta naist nillin. Pidasin paremaks ühe tumedate vuntsidega KFC teenindaja varju peitu minna ja temalt oma probleemile lahendust leida. See Maria nimeline neidis päästis mind siis korra internetirüppe, et tellida sihtpunkti keegi heatahtlik inimene vastu. Muidu oleks Sighosoara raudteejaamast hommikul leitud üks õnnetu Hendrik.<br />
<br />
<br />
Rongid on ägedad, seda meelt olen ma sellest saadik olnud, kui kolmeaastasena Laagri ja Pääsküla vahet jänest sõitmas käisin. Kõõlusin seal vagunitevahelises kohas, kus rongialune paistis. Oh neid vanu ronge Ja need rongid siin, oi te poikad-plikad. Esiteks, kuradi pikad on need, see hakkab siis rolli mängima, kui otsid mingi 30 kraadise kuumuse käes, kogu tavaar seljas, oma vagunit taga (nr 10) ja sind saadetakse rongi tagumise otsa, et teada saada, "Poiss, sa oled vales otsas, 10 on just täpselt seal pool, kust sa tulid". Ei tasu viriseda.<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE6g2D7n_3sYACVkdTOWW2JFSneLwISvf9V_49q7WysMBqpP2t8Uj64tL2zWKlPA1EeKcLPEdSWDJJpXMx0x4Msi9GLibKLloiiX0sHOXqVZWJeMjT1O1nx8mDSjWAJPHpErVNDu3yeEE/s1600/WP_20160729_20_16_40_Pro.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjE6g2D7n_3sYACVkdTOWW2JFSneLwISvf9V_49q7WysMBqpP2t8Uj64tL2zWKlPA1EeKcLPEdSWDJJpXMx0x4Msi9GLibKLloiiX0sHOXqVZWJeMjT1O1nx8mDSjWAJPHpErVNDu3yeEE/s320/WP_20160729_20_16_40_Pro.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Bukaresti raudteerongide jaam</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Olin kupees kohalike teismeliste ja ühe vanamehega. Pull vanamees, mõistis sarnaselt mulle rääkida sama keelt mida jänkid ja lõpuks ka need Türklased kellele mu täditütar inglise keelt õpetamas käis. Enivei, vanamehega vestsime juttu ajada hea kolm tundi, sel ajal kui noored oma ekraanidelt sünkroonis mingit Charlie Sheeni filmi vaatasid. Kutsus mind vahepeal koridori, kus tal õllestash oli. Sain kah osa sellest. Rääkisime pikalt elust ja armastusest ning sellest, kuidas tänapäeval kõik asjad ikka kehvemad on. Tüübil olnud kolm naist, lapsi mitte ühtegi ja nüüd elab kohas mille nimi mul meelest läinud ja kasvatab lambaid. Väike maja, õue peal tiik ja kilomeetri kaugusel naabrimees, kellega kalal käia meeldib. Tige akordionimängija pidi ka oma jutu järgi olema. Peatuses "mingikoht keset Rumeeniat" käisin kioskist juurde toomas. Vana oli täitsa rahul, tiksusime kuni ta südaöö paiku minekut tegi. Viskas käppa. Unustasin talt nime küsida. Panen talle nimeks Taavi, sest oma vuntsidega meenutas ta mulle üht isa kunagist tuttavat, kes kõikjal jalgrattaga käis, õlled käeulatuses.<br />
<br />
Startisin kell 20.45 ning kohale sain 02.15. 300 km. Sweet jebus. Pani meie turboporgandeid igatsema küll. Eriti, siis, kui Taavi mu viimase õllega uttu tõmbas ja mind janusse jättis. Rongis oli soe, Sain õnneks tunnikese magada ning oma peatust oodates sama kaua vaguni ühest otsast teise jalutada. Kahjuks oli õues liiga pime, et seal midagi näha olnuks. Aknapeegeldusest passis üks väsinud näoga tüüp pidevalt vastu.<br />
Sighisoarasse jõudes hüppasin rongilt maha, teadmata kas tegu ikka õige kohaga on, sest ühtegi tablood rongis ei ole ja konduktor kah magas oma kupees. Perroonil oli õnneks silt olemas, jõudsin pärale. Jaamahoone ees ootas mind Marina, kelle autoga ilusasti pessa jõudsin. Haudvaikses majas tehti kiire tutvustav tiir ja sain magama ära keerata. Nägin unes, et sõitsin jälle rongiga.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-68066941910503168232016-07-29T11:47:00.001+03:002016-07-29T11:47:22.711+03:00Päev 1<P>Etskae. Onu Hendrik sõidab väljamaale, lennukiga lausa. Pole varem nõnda juhtunud. Või noh, eks üle piiri on ikka käidud, aga mitte lennates. Ükskord nooremana ma pissisin üle piiri, et Eesti puhtamana hoida. Et kuuevarbalisi mitte ärritada jätan mainimata, mis piiriga tegu oli.</P>
<P> </P>
<P>Aga. Küsite, et kuhu siis minek kah? Esimese asjana lähen ma Viini, sinnasamusesse mis keset Austriat on. Võinoh, pigem seal idaservas, kuid see pole oluline. Seal käin pissil ja seejärel võtan uue lennuki, mis loodetavasti maandub Bukarestis. </P>
<P>Rumeenia. Ida-Euroopa Hispaania, nagu mõned öelda julgevad. Seal ootavad mind soe ilm ja mõni hea inimene, kes ütleks kuhu suunda rongijaam jääda võib. Selline, kus Sighisoara vahet sõitvad rongid end pargivad, sest justament sähukese veidra nimega kohas veedan mina järgnevad pool aastat ja natuke peale. </P>
<P> </P>
<P>Mida Sina, Hendrik, seal Rumeeniamaal teed? Küsite te nüüd. See on hea küsimus, kiidan. Mõni nädal tagasi, pea terve kuujagu nädalaid lausa, sattusin ma ühe kunagise armybuddy jagatud netipostituse peale, mis kutsus noori, kes on ilusad, targad, vaprad ja osavad Transilvaaniakanti vähese raha eest tööd tegema. Kuigi see postitus oleks justkui minule isiklikult kirja pandud, tundus ta siiski kahtlane, sest Transilvaania pole päris koht. Arvasin, et on ta ju väljamõeldud nagu Pokumaa või see koht, kus Klaabu, Nipi ja tige kala elasid. Aga võta näpust, vampiiride kodukant on täitsa päriselt olemas. </P>
<P>Lähen ma sinna kaugesse kohta mitte ainult eelmainitud omadusi eksponeerima vaid ka meedia- ja ajakirjandustööd tegema. Uhke värk, ma tean. Täpsemalt kavatsen siis kirjutada, kui midagi täpsemat rääkida. Aga ühte võin ma küll täie kindlusega öelda - seal saab võibolla vahva olema.</P>
<P>tsaubakaa</P>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-956366897370734764.post-33037002195390642892016-01-29T09:02:00.001+02:002016-01-29T09:02:10.241+02:00Parandamatu OptimistThat's me !Unknownnoreply@blogger.com0