Etskae. Onu Hendrik sõidab väljamaale, lennukiga lausa. Pole varem nõnda juhtunud. Või noh, eks üle piiri on ikka käidud, aga mitte lennates. Ükskord nooremana ma pissisin üle piiri, et Eesti puhtamana hoida. Et kuuevarbalisi mitte ärritada jätan mainimata, mis piiriga tegu oli.
Aga. Küsite, et kuhu siis minek kah? Esimese asjana lähen ma Viini, sinnasamusesse mis keset Austriat on. Võinoh, pigem seal idaservas, kuid see pole oluline. Seal käin pissil ja seejärel võtan uue lennuki, mis loodetavasti maandub Bukarestis.
Rumeenia. Ida-Euroopa Hispaania, nagu mõned öelda julgevad. Seal ootavad mind soe ilm ja mõni hea inimene, kes ütleks kuhu suunda rongijaam jääda võib. Selline, kus Sighisoara vahet sõitvad rongid end pargivad, sest justament sähukese veidra nimega kohas veedan mina järgnevad pool aastat ja natuke peale.
Mida Sina, Hendrik, seal Rumeeniamaal teed? Küsite te nüüd. See on hea küsimus, kiidan. Mõni nädal tagasi, pea terve kuujagu nädalaid lausa, sattusin ma ühe kunagise armybuddy jagatud netipostituse peale, mis kutsus noori, kes on ilusad, targad, vaprad ja osavad Transilvaaniakanti vähese raha eest tööd tegema. Kuigi see postitus oleks justkui minule isiklikult kirja pandud, tundus ta siiski kahtlane, sest Transilvaania pole päris koht. Arvasin, et on ta ju väljamõeldud nagu Pokumaa või see koht, kus Klaabu, Nipi ja tige kala elasid. Aga võta näpust, vampiiride kodukant on täitsa päriselt olemas.
Lähen ma sinna kaugesse kohta mitte ainult eelmainitud omadusi eksponeerima vaid ka meedia- ja ajakirjandustööd tegema. Uhke värk, ma tean. Täpsemalt kavatsen siis kirjutada, kui midagi täpsemat rääkida. Aga ühte võin ma küll täie kindlusega öelda - seal saab võibolla vahva olema.
tsaubakaa
No comments:
Post a Comment